| L 9 | L 10 | L 11 |
|---|
Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt:
| Laenurühm | Aeg | Arv | Näiteid |
| indoeuroopa ja indoiraani laenud | indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000–1000 a e.m.a) | 23–43 tüve | arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha |
| balti laenud | balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust e.m.a) | 94–156 | hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat |
| germaani laenud | germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest e.m.a kuni XIII saj-ni m.a.j) | 269–397 | ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikas |
| slaavi laenud | muinasvene keelest vm vanast slaavi keelekujust (kuni XIII saj-ni) | 54–75 | aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav |
| läti laenud | läti keelest (VIII saj-st alates) | 31–42 | kanep, kauss, kõuts, magun, mait, mulk (mulgi), nuum, pastel, sard, sõkal, vanik, viisk |
| alamsaksa laenud | keskalamsaksa keelest (XIII saj algusest alates) | 771–850 | alp, amet, arst, karske, kelm, kokk, kool, köök, liht-, paar, prii, vahti- |
| rootsi laenud | eestirootsi (XIII saj lõpust alates) ja riigirootsi keelest (XVI ja XVII saj) | 105–148 | iil, kratt, kriim, kroonu, moor, näkk, riik, räim, tasku, tont, tünder, värd |
| vene laenud | vene keelest (XIV saj-st alates) | 315–362 | kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas, munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle |
| saksa laenud | ülemsaksa keelest (XVI saj keskelt alates) | 486–520 | aabits, ahv, just, kamm, kleit, lihvi-, loss, pirn, ring, siksak, sink, vürts |
| soome laenud | soome keelest (XIX saj lõpust alates) | 87–96 | aare, anasta-, julm, jäik, kuva, mehu, retk, suhe, tehas, uljas, vaist, vihja- |
Soome laenude puhul tuleb arvestada, et laenatud sõnade arv on vähemalt 800, kuid 9/10 neist on tuletuslaenud, mille tüved olid eesti keeles juba varem olemas.
Ning lõpuks muude laenudena on H. Rätsep nimetanud 7 kindlat ja 2 küsitavat tüve: jaana- (jaanalind, heebrea), jospel ja koi ‘ihne’ (jidiš), ?kula ‘jooksumäng’ (prantsuse), manguma (mustlaskeel), nulg (mari), ?sima (vanabulgaari), velmama ‘taaselustama’ (mordva), vutt ‘jalgpall’ (inglise).