Homonüümiast saab rääkida ka lekseemide tasandil. Homonüümsed lekseemid on eri lekseemid, mille osa vorme või kõik vormid langevad kokku. Tavaliselt langeb kokku vaid osa vorme. Selliseid lekseeme nimetataksegi osahomonüümideks. Mõnel lekseemil langevad kokku kõik vormid. Need on täishomonüümid.

Täishomonüüme:

aru I kuiv rohumaa; II mõistus, taip

hanguma I hanguga tõstma; II jahtudes tarduma

hari I tipp; II puhastusriist

kulu I kulutus; II eelmise aasta rohi

laama I üks sõralisi; II Tiibeti munk

lakk (laka) I laepealne, pööning; II hobuse- või lõvilakk

latt I ritv; II Läti rahaühik

mutt I kalapüügiriist; II kaardimäng; III eit, naine; IV loom; muttader

pakk (paki) I pakkimise tulemus; II rutt, pakil-olek; III laeva kõrgem osa vööris

pank I rahaasutus; II kamp, tükk; III järsk rannik

piiritus I alkohol; II ääretus

pits I rõivakaunistus; II napsiklaas; III sigareti vms suuline

rahu I vaikus; II merepõhja kõrgendik; III nääre

süü I süüdiolek, süüdistuse põhjus; II puu aastarõngas

tagumine I viimane; II kloppimine, peksmine

tee I jook; II liiklemiskoht

tiir I ring, ringkäik; II laskerada; III lind

tort I kook; II tuust, tükk

tüll I riidesort; II lind

valu I valutamine; II metalli valamine, valatud metall; III valgus

viks I kingamääre; II kärmas, usin, korralik

värss I noor pull või härg; II luulerida

Uusi täishomonüüme on:

krepp I riie; II Prantsuse ülepannikook

vokk I ketrusriist; II sügav pann

ätt I väga vana mees; II kommertsmärk

dokk I sadamarajatis laevade remondiks; II dokumentaalfilm või -sari (argikeeles)

uusi osahomonüüme:

rokk : roka ja rokk : roki

räpp : räpa (mustus, sopp) ja räpp : räpi

Homonüümikonflikt on homonüümide kasutusest tekkinud vääriti mõistmine või mõistmistõrge. Näiteks võib eesti tekstis vahel valesti liigendada liitsõnu. Tõrge on võimalik ka tüvisõnade ja tuletiste puhul, nt lauseis Määri nõu põhja või või rasvaga. Tegelikke elajaid on majas vähem kui sisseregistreerituid. Seal on mõnus elada. Sealt ta õppis lauakombeid. Johannes Aavik on konstrueerinud lause Pea pea pea pea püsti! (pea pää varsti peaaegu püsti).

Ametinimetused ei tohi tekitada kandja mainet riivavaid assotsiatsioone. Nt võrgu pealetõmbajat ei saa nimetada lühema tuletisega võrgutaja või kihtidesse ladujat kihistaja, sest esimesel on homonüüm tähendusega ‘hullutaja, ärameelitaja’ ja teisel tähendusega ‘kihinal naerja’.

Homonüümiat kasutatakse kalambuuris. Nt Hando Runneli luuletus "Elutargem":

Tahtsin ükskord ilma muuta

mõtte abil, ilma muuta;

ilma sõnade ja suuta

tegu teha lootsin suuta, –

kuid ei suuda suugagi,

kuidas siis veel muugagi!

Ott Kangilaski on oma "Väikeses seletavas sõnaraamatus" (avaldatud ajakirja Keel ja Kirjandus 1965. a numbreis) kasutanud liitsõnade ja tuletiste pseudoliigenduse võtet:

esmas/arvestus asemel esma/sarvestus ‘juhtub mehega, kelle naine esmakordselt abielu rikub’

au/konsul asemel auk on sul (nt pükstes)

juhmistumine asemel juhm/istumine ‘koosolek’

kuuse/tukad asemel kuu/setukad folklooris ‘kuu peal elavad surnud hobuste hinged, mis eriti vana kuu ajal hästi näha olevat’

kõrgistumine asemel kõrg/istumine ‘kõrgel kohal istumine’

lae/kaunistus asemel laeka/unistus ‘unistus saada laekahoidjaks’

paigal/tammumine asemel paigalt/ammumine ‘ammumine ilma hoovõtuta’

puur/auk asemel puu/rauk ‘väga vana puu’

tagasi/ristamine asemel taga/siristamine ‘õrn tagarääkimine’

tõusikud asemel tõu/sikud ‘tõuaretuses kasutatavad sikud’

Sõna papp homonüümidele toetub seletus: katusepapp ‘keskaja rändvaimulik, kes katustelt ja muudelt kõrgematelt kohtadelt jutlust pidas’

sõna vaht homonüümidele: keemisvaht ‘perenaine’

sõna pits homonüümidele: pitskrae ‘mitu numbrit liiga väike krae’.

tus-tuletiste homonüümiat kasutavad O. Kangilaski seletused: kummitus ‘kummide puudumine’ ja laotus ‘laoruumide puudumine’.

Samasuguseid juhtumeid toodab praegu ajakirjanduses valitsev raalpoolitus: väli-silm, üksi-kese, ameti-sikud, kontakti-sikud, väli-seestlased, poola-valik, täi-sealised, täi-siga, kasutu-siga, ka-piuks, Euro-opa, öök-lubi, kuu-maalus, loom-eliit, väärtpaber-ihaldus.