Põhi- ja järgarvude kirjutamine

Põhiarvud kirjutatakse araabia numbritega: 9 kuud, punktis 2 ehk p-s 2, aastal 1930, aastail 1945–1953, 15 kr ehk 15 krooni, lühilainel 5925 kHz.

Järgarvud kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega: 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 90. aastapäev, 1930. aastad, 1905.–1907. aasta revolutsioon, Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud.

Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass.

Punkt saab olla ka Rooma numbrite järel, kus ta annab tähenduse ‘esiteks, teiseks, kolmandaks ..’:

I. Ehitusuuringud

V. ..

Rooma numbrid

1. – I 11. – XI 30. – XXX 400. – CD

2. – II 12. – XII 40. – XL 500. – D

3. – III 13. – XIII 50. – L 600. – DC

4. – IV 14. – XIV 60. – LX 700. – DCC

5. – V 15. – XV 70. – LXX 800. – DCCC

6. – VI 16. – XVI 80. – LXXX 900. – CM

7. – VII 17. – XVII 90. – XC 1000. – M

8. – VIII 18. – XVIII 100. – C 1500. – MD

9. – IX 19. – XIX 200. – CC 1800. – MDCCC

10. – X 20. – XX 300. – CCC 1900. – MCM

Rooma numbrite kirjutamiseks kasutatakse ainult seitset tähte: I, V, X, L, C (ld centum), D, M (ld mille).

Arvud on moodustatud järgmiselt:

tähe kordamine tähendab liitmist, nt III = 1 + 1 + 1 = 3, XX = 10 + 10 = 20;

väiksema numbri järgnemine suuremale tähendab liitmist, nt VI = 5 + 1 = 6, CLV = 100 + 50 + 5 = 155;

väiksema numbri eelnemine suuremale tähendab, et ta tuleb suuremast lahutada, nt IV = 5 – 1 = 4, CM = 1000 – 100 = 900.

1997. aastal – a. D. ~ anno Domini MCMXCVII; 2008. aastal – a. D. MMVIII