redel–kringel-tüüpi (ÕS 8. ja 9. tüübi konsonantlõpulised sõnad ning 11. tüüp) kuulub umbes 2800 sõna. Need on a) /2 C/-sõnad (olenemata vältest), nagu hertsog, kanal, `vaksal, `kandam, `kastan, parun, kalur, salat (/2 III el, er/-sõnad kuuluvad sealjuures kringel-alltüüpi), b) enamik morfoloogiliselt olulise liitega sõnu (olenemata silpide arvust või vältest): /(C)ne/-sõnad, nagu `raudne, o`vaalne; /ik/-sõnad, milles liide pole kaasrõhuline, nagu laulik, metsik (vt ka M 141); /kas, jas/-sõnad, nagu masajas, `siidjas, `toekas, kaabakas; /ts, ng, nd, rd/-sõ­nad, nagu `peats, kergats, `loeng, valang, `tõend, porgand, `soerd, lakard; /s/-järgarvsõnad, nagu kolmas, viie`kümnes; /v, tav/-kesksõnad, nagu `saav, `lokkav, ammendav, süüdistatav; /nud, tud/-kesksõnad, nagu kulunud, `loetud; /m/-võrdlussõnad, nagu virgem, kummalisem, `kallim, parim.

Sõnad on lõpuvahelduslikud; tavalisim lõpumuutuse liik on 0 → i: kanal : kanali : kanali/t : kanali/te : kanale/id. Algvormi ehitus võib tingida ka teistsuguse lõpumuutuse liigi. /(C)ne/-sõnad alluvad lõpumuutusele ne → se (`raudne : `raudse), /kas, jas/-sõnad alluvad lõpumuutusele s → 0 (masajas : masaja), /s/-järgarvsõnad alluvad lõpumuutusele s → nda (kolmas : kolmanda), /v, tav/-kesksõnad ja /m/-võrdlussõnad alluvad lõpumuutusele 0 → a (ammendav : ammendava, virgem : virgema), /nud, tud/-kesksõnad alluvad lõpumuutusele d → 0 (kulunud : kulunu), /ng/-sõnad alluvad tavaliselt lõpumuutusele 0 → u (`loeng : `loengu) jne. Üksikute sõnade korral pole lõpumuutuse liik algvormi ehitusest tuletatav, nt `saatan : `saatana, kevad : kevade.

kringel-alltüüp eristub üldisemast redel-tüübist ainult lõpumuutuse alusel. Siia kuulub umbes 600 /2 III el, er/-sõna, mis alluvad tavaliselt lõpumuutsele eC → Ci, nt `kringel : `kringli, `maaler : `maalri. Piir kahe tüübi vahel pole algvormi ehituse põhjal siiski määratav, sest osa samasuguse ehitusega sõnu allub üldisemale muutusele 0 → i, nt `juubel : `juubeli, `maakler : `maakleri. redel-tüübile iseloomuliku muutusega 0 → i on eelkõige sõnad, kus vokaali väljalangemisel tekiks raskesti hääldatav ühend (`ingver, foks`terjer, `pantser, `sprinkler) või kus r on kahes kõrvuti asetsevas silbis (`korter, `kärner, `farmer, `order, `berber). Tihti käänduvad uued, alles keelde tulnud sõnad alguses redel-tüübi analoogial, et siis hiljem mugandudes siirduda kringel-tüüpi, nt algul `stopper : `stopperi, nüüd ka `stopper : `stopri.

kringel-tüübis võib lõpumuutusega kaasneda kirjapildis ühe konsonandimärgi väljalangemine tekkinud konsonantühendis, nt `vekker : `vekri, `kipper : `kipri, `litter : `litri.

Väike osa kringel-tüüpi sõnu kasutab suletud lõpumuutuse liike ning võib lõppeda ka teistsuguse foneemijärjendiga, nt `kindel : `kindla, `kangur : `kangru.