Täiendite järjestus

Täiendite järjestus oleneb täiendi funktsioonist. Määratlevad täiendid (näitavad asesõnad see, too, hulgasõnad kõik, terve, kogu jm, ka põhiarvud) on põhisõnast kaugemal, kirjeldavad täiendid aga põhisõnale lähemal, nt see väike poiss, need kaks väikest poissi, kõik emased koerad. Täiendid, mis on ühtaegu nii määratlevad kui ka kirjeldavad (järgarvud vm järjestussõnad, nt esimene, teine, viimane, ülivõrde vormid, nt kõige pikem, omadussõnalised näitavad asesõnad selline, niisugune jm), paiknevad harilikult ka lauses määratlevate ja kirjeldavate täiendite vahel, nt see esimene ebaõnnestunud katse, need kõige paremad Saksa lambakoerad.

Selles järjestuses esineb siiski kõikuvusi. Nii on üsna vaba põhiarvu ja järjestussõna omavaheline järjestus, nt viis viimast ~ viimased viis lehekülge, kümme esimest ~ esimesed kümme minutit. Kõikuv on omastavas käändes täiendi asukoht. Omastavaline täiend võib olla nii kirjeldav täiend (liigitäiend), vastates küsimusele missugune?, nt Saksa lambakoer, kui ka määratlev täiend (omajatäiend), vastates küsimusele kelle? mille?, nt Jaani maja. Selge liigitäiend paikneb vahetult põhisõna ees, ka lähemal kui omadussõnaline täiend, nt targad Saksa lambakoerad, suurepärane keeleteaduse sõnastik. Omajatäiend on aga põhisõnast kaugemal, nt Jaani uus maja. Kui omastava liigilisus pole kuigi ilmne, võib omadussõnalise ja omastavas käändes täiendi järjestus vahelduda, nt luksuslikud Fazeri ~ Fazeri luksuslikud šokolaadikarbid.

Määratlevad hulgasõnad kõik, terve ja kogu paiknevad fraasis esimesel kohal, nt kõik need inimesed, kogu see seltskond, Kõikidele Eesti äripartneritele oli selline muutus suur üllatus.