Erandid. Sõnad `üks ja `kaks on erandliku tüvevaheldusega, milles segunevad arhailine laadivaheldus ning lõpuvaheldus: `üks : ühe : `ühte. Vaheldusmallide ning formatiivivaliku osas erinevad need sõnad avatud siil-tüübist ainsuse osastava käände paralleelvormi poolest, mida tänapäeva keele seisukohalt tuleb kirjeldada nõrgaastmelise lühenenud muutetüve ning formatiivi t abil: `ühte ~ `üh/t. Mitmuse osastavas käändes puudub neil sõnadel vormitüveline paralleelvorm: `üks : `ühte/sid.

Sõna `kõik on õnnelik-tüübi erandsõna, mille tüvi kasutab ainsuse vormides lõpumuutust 0 → e, te-mitmuse vormides lõpumuutust 0 → i: `kõik : kõige : `kõike : `kõiki/de. Tüvemuutuse vormid (kõigi : `kõiki) lähtuvad tüvevokaalist e, mis teisendub reeglipäraselt i-ks (vt M 71). Sõnal puudub mitmuse nimetava käände vorm ning selle asemel kasutatakse vastavat ainsuse vormi (`kõik).

Sõna `mees formatiivivalik kattub suur-tüübiga, kuid osas vormides ei ole tüvi seostatav regulaarse astmevaheldusega: `mees : mehe : `mees/t : mees/te : mehi.

Sõna sada on sõda-tüübi erand, mis erineb sõda-tüübist ainsuse osastava paralleelvormi poolest: sada ~ sada/t.

Sõnad rehi ja ruhi on nali-tüübi erandid, mille muutevormistik on laadivahelduslik (nagu sõnal rohi), lõpumuutuseks on i → e, kuid ainsuse osastavas esineb paralleelvorm, mis on kirjeldatav nõrgaastmelise lühenenud muutetüve ning formatiivi t abil: (seda) `rehte ~ `reh/t.