L 21L 22L 23

Põhi-, üld- ja oskussõnavara

Tarvitusulatuse poolest võime sõnavaras eristada järgmisi osi.

Põhisõnavara – selle moodustavad keele kõige sagedamini tarvitatavad ja vajalikumad sõnad. Sõnavarastatistika on kindlaks teinud, et eesti keeles on need:

 10 nimisõna edetabel10 omadussõna edetabel
  1. olema
  2. ja
  3. ta/tema
  4. see
  5. ei
  6. et
  7. kui
  8. ma/mina
  9. mis
  10. aga
  11. oma
  12. nad/nemad
  13. ise
  14. nagu
  15. minema
  16. tulema
  17. siis
  18. saama
  19. kes
  20. nii
  21. ka
  22. ning
  23. me/meie
  24. kõik
  25. mees
  26. või
  27. üks
  28. tegema
  29. veel
  30. kuid
  31. hakkama
  32. jääma
  33. teine
  34. vaatama
  35. aeg
  36. teadma
  37. võima
  38. miski
  39. suur
  40. nägema
  41. pidama
  42. võtma
  43. silm
  44. inimene
  45. juba
  46. nüüd
  47. käsi
  48. ainult
  49. üle
  50. ütlema
  1. mees
  2. aeg
  3. silm
  4. inimene
  5. käsi
  6. naine
  7. päev
  8. asi
  9. pea
  10. nägu
  1. suur
  2. hea
  3. vana
  4. uus
  5. pikk
  6. väike
  7. täis
  8. noor
  9. viimane
  10. ilus

Põhisõnavarra kuuluvad sõnad on suhteliselt sõltumatud suhtlussituatsioonist, keeletarvitajate taustast (kodukoht, haridus, sotsiaalne kuuluvus jm) ja kõneainest.

Põhisõnavara kindlakstegemisel on praktiline väärtus: võõrkeele õpetamisel (nt eesti keel venelasele, inglise keel eestlasele) antakse õppurile selgeks õppida kõigepealt põhisõnavara, alustades selle kõige sagedamast otsast. Selleks koostatakse keele põhisõnastikud. Eesti keele kohta on olemas Raimo Raagi "Estniskt basordförråd. Basic Estonian vocabulary" (Uppsala, 1987, 2. tr 2006) – seega siis rootslastest ja inglastest keeleõppureile –, mis tugineb Tartus Juhan Tuldava juhtimisel tehtud uurimustele. Selle sõnastiku järgi on Hele Pärn ja Leeni Simm omakorda teinud põhisõnastiku ka venelaste tarvis: "Базовый словарь эстонского языка. Eesti keele baassõnastik" (Tallinn, 1988).

Põhisõnavara kuulub tuumosana üldsõnavara hulka. Üldsõnavara on sõnavara, mida vajab igapäevaseks suhtluseks iga keeletarvitaja. Siia ei kuulu näiteks kõrgkeelne sõnavara, oskussõnavara ega slängisõnavara. Näiteid: saak (aga mitte voos), neljakandiline laud (aga mitte ristkülikukujuline), peeneks minema (aga mitte peenduma), raadio (aga mitte raadiovastuvõtja).

Üldsõnavara kõrval on keeles väga ulatuslik sõnavara osa veel oskussõnavara – oskussõnade ehk terminite kogum. Selle kohta kasutatakse ka võõrsõna terminoloogia, millel on aga veel teinegi tähendus: terminoloogiateooria – laiemas mõttes oskuskeeleõpetus ja kitsamas mõttes oskussõnaõpetus. Oskussõnad ehk terminid on erialamõisteid tähistavad keelendid. Oskussõnavarast vajab iga keeletarvitaja ainult väikest osa oma ametile vastavalt, nt mõeldagu siinjuures terminivara peale, mida vajavad fotograaf, jurist või õmbleja. Esimese sõnavarra kuuluvad: adapter, ammooniumtiosulfaat, diafragma, digikaamera, emulsioonikiht, fotokemikaalid, katik, kinnistama, kontrastsus, säritama, teravussügavus, toonimislahus, vaegsäritus, valgustundlikkus jpm. Juristil on tarvis: asjaõigus, eraõiguslik, hagi, haldusleping, hüpoteegiga koormama, kohustis, otsust tühistama, pankrotihaldur, servituut, teovõime, tingimisi karistus, valdust üle andma, volikiri, õigusvõime jpm. Õmblejale vajalikud sõnad on: dekateerima, juurdelõikus, (õmblust) kappima, koetriip, krae kand ja krae käänis, maha traageldama, miider, passe, pisterida, põõn, (lõikeserva) täkestama, ultusäär jpm.

Kõrvutame vasaku tulba üldsõnavarra kuuluvaid sõnu parema tulba oskussõnadega:

rinnakorvrindkere
küljekont, ribikontroie
Hiiumaa ja mandri vahet sõidavad praamid.Hiiumaa ja mandri vahel peavad ühendust parvlaevad.
Vaheta esikus elektripirn.Vaheta esikus elektrilamp.
auto kojamehedauto klaasipuhastid
Uss nõelab.Madu hammustab (rästiku kohta).
Antsul on pimesoolepõletik.Haigel on ussripikupõletik (ehk apenditsiit).
Andke Antsule rohtu.Manustage haigele ravimit.
prillipoodoptikakauplus

Oskussõnavarast võib rääkida mitmes mahus, nt kogu eestikeelsest oskussõnavarast, tehnika oskussõnavarast, valgustehnika oskussõnavarast.

Eesti oskussõnavara on aegade jooksul arendatud rikkaks ja paindlikuks, nii et ta suudab tänapäeval rahuldada kõikide teadus-, kunsti-, tootmis- jm alade ning harrastuste keelelisi nõudeid.

Üld- ja oskussõnavara vahel ei ole jäikteravat piirjoont. Üle mõeldava piiririba aga toimub sõnade mõlemasuunaline liikumine. Ühelt poolt kasutab oskuskeel uute erialamõistete tähistamiseks ühe allikana ka üldsõnavara. Teiselt poolt saavad paljud erialamõisted tuttavaks kogu rahvale või vähemalt haritlaskonnale ning vastavad sõnad lähevad üldsõnavarra. Oskussõna tähendus võib seejuures olla muutunud, võrreldes tema oskuskeelse, täpsema tähendusega. Nt meditsiinikeeles märgib infarkt vere juurdevoolu lakkamisest tingitud elundi või selle osa kärbust, üldsõnavaras on tähendus kitsenenud ainult südameinfarkti peale. Edastama võeti 1960. aastail käibele andmetöötluse oskussõnana, kuid sai õige pea üldtuntuks ühendverbide edasi andma ja edasi saatma sünonüümina (seega laiemas tähenduses).

Ühe isiku seisukohalt on võimalik sõnavara jaotus aktiivseks ja passiivseks sõnavaraks. Aktiivne sõnavara on sõnavara, mida üks inimene ise kasutab. Passiivne sõnavara on sõnavara, mida inimene ise ei kasuta, aga millest ta saab aru.