seminar-tüüpi (ÕS 6. tüüp) kuuluvad a) umbes 500 /3 C/-sõna, mis on hilised laenud või võõrsõnad, nt materjal, alkohol, molekul, tehnikum, talisman, restoran, paviljon, brigadir, ning b) kõik /tar/-sõnad, nt lauljatar, tantsijatar. Tüvi on lõpuvahelduslik ning allub lõpumuutusele 0 → i, nt seminar : seminari, lauljatar : lauljatari. Kõigil selle tüübi sõnadel on olemas regulaarne lühike sisseütlev (0-formatiiviga), mis kattub vormiliselt ainsuse omastava ja osastavaga, nt seminar : seminari : seminari : seminari/sse ~ seminari.

Kui sõna lõpeb järjendiga V¹V²C (eriti eum, ium, ion), nagu `muuseum, ak`vaarium, `pension, pole sõna silbitumine üheselt selge. Nt sõna `muuseum võib silbituda `muu-se-um või `muu-seum. Esimesel juhul on sõna kolmesilbiline ning kuulub seminar-tüüpi: `muuseum : `muuseumi : `muuseumi : `muuseumi/sse ~ `muuseumi : `muuseumi/de : `muuseume (~ `muuseumi/sid). Teise silbitamisviisi korral osutub sõna kahesilbiliseks ning kuulub järelikult IV käändkonna redel-tüüpi (vt M 127): `muuseum : `muuseumi : `muuseumi/t : `muuseumi/sse : `muuseumi/te : `muuseume/id.

Mitmuse osastav. Vaadeldavas tüübis on sid-formatiiviga mitmuse osastav küll lubatud, ent eelistatavam on vormitüveline mitmuse osastav, nt molekul : molekule (~ molekuli/sid), restoran : restorane (~ restorani/sid), tantsijatar : tantsijatare (~ tantsijatari/sid). Eriti ilmne on sid-vormi tavapäratus V¹V²C-lõpulises ak`vaarium-alltüübis, nt ak`vaarium : ak`vaariume (~ ?akv`aariumi/sid), `muuseum : `muuseume (~ ?`muuseumi/sid).

Vokaalmitmuse levik. Teistes käänetes peale osastava on (vormitüveline) vokaalmitmus selles tüübis tavalisem kui pesa-tüüpi sõnadest, ehkki vormid on kõrgstiilse varjundiga, nt `muuseumes, lauljatarest.