M 161M 161aM 162

Võõrnimed. Võõrnimed käänduvad oma häälduse järgi nagu muud samasuguse algvormistruktuuriga sõnad. Nad kuuluvad avatud muuttüüpidesse.

TÜÜPSÕNA MUUTEVORMID

PEREKONNANIMI

Fuchs sks siil Fuchs : Fuchsi : Fuchsi

[fuks] [`fuks : fuksi : `fuksi]

Caruso it ratsu Caruso : Caruso : Carusot

[karuuso]

EESNIMI

Jack ingl siil Jack : Jacki : Jacki

[džäkk] [`džäkk : džäki : `džäkki]

Sergei vn koi Sergei : Sergei : Sergeid

[ser`gei] [ser`gei : ser`gei : ser`geid]

KOHANIMI

Valencia hisp aasta Valencia : Valencia :Valenciat

[va-lens-si-a]

Debrecen ung seminar Debrecen : Debreceni :

[däbrätsän] Debreceni

Tuntumad võõrkohanimed (sh häälduspäraselt kirjutatud) alluvad eesti pikkusmuutusele, mis väljendub ka kirjapildis, nt `Frank`furt : `Frankfurdi, New `York : New Yorgi, Taš`kent : Taškendi, I`raak : Iraagi : I`raaki. Vähem tuntutes tavatsetakse nime algkuju käänamisel kirjas säilitada ja neis toimub ainult vältemuutus häälduses, nt Sum`gait : Sumgaiti : Sum`gaiti, Mi`rank : Miranki : Mi`ranki.

Niisamuti alluvad ainult vältemuutusele (ja mitte pikkusmuutusele) võõrisikunimed, nt Immanuel `Kant : Kanti, Andrzej `Munk : Munki, Franklin Roose`velt : Roosevelti.

Häälduses kaashäälikuga lõppevate nimede tüvehäälik on üldiselt -i, nt Schiller/i, Humboldt/i, Tšehhov/i, Shetland/i, New Orleans/i, Robespierre’i [robespjeer/i], Lorraine’i [lorrään/i].

Lühikese s-iga lõppevad nimed on e-tüvelised: Kolumbus/e, Horatius/e, Dallas/e, Vilnius/e, Egeus/e, Laos/e. Vrd pikk -s, nt Kos : Kosi.

Soome nen-liitelisi nimesid võib käänata kahte moodi – kas nimetava kuju säilitades või eesti ne-liiteliste sõnade eeskujul, nt Lauri Kettunen : Kettuneni ~ Kettuse : Kettuneni ~ Kettust, Paavo Pulkkinen : Pulkkineni ~ Pulkkise : Pulkkineni ~ Pulkkist. Kahte moodi võib käänata ka liitsõnalisi soome nimesid, mille põhisõna on lähedane eesti sõnale (nagu -joki ja -jõgi, -koski ja -kosk, -ranta ja -rand), nt Hella Vuolijoki : Vuolijoki : Vuolijoki(t) ([-jogi] nagu ema) või Vuolijoki : Vuolijoe : Vuolijoke ([-jogi] nagu jõgi); Lappeenranta, seesütlev Lappeenrantas ~ Lappeenrannas; Längelmäki, alalütlev Längelmäkil ~ Längelmäel.

Ülakoma kasutatakse nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nime nimetavat käänet. (Sama põhimõte kehtib ka eesti nimede puhul, vt eespool näited Metsa’le, Kaare’le, Liiva’le, Mandli’le). Need juhtumid on eelkõige (vt ka O 65):

a) nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga;

b) nimi lõpeb häälduses kaashäälikuga, aga kirjas täishäälikuga;

c) ühesilbilise nime käändevorm võib tunduda imelik, nt osastava Pod võiks kirjutada Po’d; Koniga võiks olla Kon’iga; osastav Gaki võiks olla Gak’i; Poes võiks olla Poe’s.