M 27M 28M 29

Pikkusmuutus on vältemuutuse alaliik. Teatud ehitusega tüvede korral, mis sisaldavad sulghäälikut või s-i, võib astmemuutus realiseeruda kahte moodi. Sõnades, mille kolmandavältelises algvormis on k, p, t või ss, võib II välde astme nõrgenemisel realiseeruda ilma sisehäälikute fonoloogilise muutuseta, nt `tank : tanki. Teistes samasuguse ehitusega sõnades kaasneb välte nõrgenemisega sulghääliku või s-i lühenemine, mida kirjapildis kajastab k, p, t või ss-i asendumine g, b, d või s-iga (`pank : panga, `kaup : kauba, `vaata/ma : vaada/ta,`poiss : poisi). Sõnades, mille teisevältelises algvormis on g, b, d või s, võib III välde astme tugevnemisel realiseeruda samuti ilma sisehäälikute muutuseta (rõngas : `rõnga, seade : `seade). Teistes samasuguse ehitusega sõnades kaasneb välte tugevnemisega sulghääliku või s-i fonoloogiline pikenemine, mida kirjapildis kajastab g, b, d või s-i asendumine k, p, t või ss-iga (põrge : `põrke, saabas : `saapa, vaade : `vaate, põrsas : `põrssa ). Vältemuutust, millega kaasneb sulghääliku või s-i pikkuse muutumine, nimetatakse pikkusmuutuseks.

nõrgenev pikkusmuutus: (III) k, p, t, ss → (II) g, b, d, s

tugevnev pikkusmuutus: (II) g, b, d, s → (III) k, p, t, ss

Pikkusmuutus saab tüves toimuda siis, kui sulghäälikule või s-ile eelneb pikk vokaalaines (`kaapi/makaabi/b, hõige`hõike), eelneb heliline konsonant (`marssi/mamarsi/b, torge`torke) või järgneb heliline konsonant (`kõpla/makõbla/ta).

Nõrgenev pikkusmuutus toimub peaaegu alati, kui tüvi vastab kirjeldatud tingimustele. Ainus sõna, mis sobivale struktuurile vaatamata allub ainult vältemuutusele, on `tank  : tanki. Enamasti alluvad uued laenud alguses vältemuutusele, kuid keelega kohanedes hakkavad alluma pikkusmuutusele, nt alguses `grant : granti, nüüd soovitavalt `grant : grandi. Ainult vältemuutusele alluvad ka võõrisikunimed, mille struktuur võimaldaks pikkusmuutust, nt `Kant : Kanti, ning enamik võõrkohanimesid, nt De`troit : Detroiti; sagedamini kasutatavad kohanimed alluvad pikkusmuutusele, nt New `York : New Yorgi.

Tugevneva astmemuutuse korral on olukord keerulisem. Pikkusmuutuseks sobiliku ehitusega omasõnad võivad alluda nii pikkus- kui ka vältemuutusele, vrd võnge : `võnke, aga pinge : `pinge, raibe : `raipe, aga vaibe : `vaibe. s-i sisaldavad sõnad ongi normitud paralleelse kasutusega: põrsas : `põrssa ~ `põrsa.

Pikkusmuutuslikke sõnu on ligi 1800 (neist umbes 170 käändsõna allub tugevnevale pikkusmuutusele).