Reeglipäratud asesõnad

Mõningate sageli esinevate asesõnade vormistus on nii reeglipäratu, et neid pole mõttekas käsitleda ühegi tüübi juures isegi eranditena mitte. Asesõnade `see, `too, `kes, `mis, mina, sina, tema vormistikus esineb paralleelseid lühivorme, mida tavaliselt kasutatakse lauserõhutus positsioonis, kus nad kaotavad oma välte (vt O 10). Järgnevates näidisparadigmades on kõik vormid, mis rõhulises asendis häälduksid kolmandavältelisena, varustatud siiski kolmanda välte märgiga (`su/l).

Näitavad asesõnad `see, `too kasutavad osas ainsuse vormidest tüvekuju selle, tolle ning mitmuse vormides tüvevariante nee, noo ja nen, non. Osas ainsuse vormidest esineb neil paralleelselt pika ja lühikese tüvevariandiga vorme. Näiteks sõna `see vormistik:

AINSUS MITMUS

Nimetav `see `nee/d

Omastav selle nen/de

Osastav se/da `ne/id

Sisseütlev selle/sse ~ `se/sse nen/desse ~ `ne/isse

Seesütlev selle/s ~ `se/s nen/des ~ `ne/is

Seestütlev selle/st ~ `se/st nen/dest ~ `ne/ist

Alaleütlev selle/le nen/dele ~ `ne/ile

Alalütlev selle/l ~ `se/l nen/del ~ `ne/il

Alaltütlev selle/lt ~ `se/lt nen/delt ~ `ne/ilt

Saav selle/ks ~ `se/ks nen/deks ~`ne/iks

Rajav selle/ni nen/deni

Olev selle/na nen/dena

Ilmaütlev selle/ta nen/deta

Kaasaütlev selle/ga ~ `see/ga nen/dega

Küsivad-siduvad asesõnad `kes, `mis kasutavad enamikus vormidest tüvekuju kelle, mille. Paaris ainsuse kohakäändes esineb neil lühema tüvevariandiga paralleelvorm. Nimetavas ja osastavas käändes puudub neil mitmuse vorm. Teistes käänetes on mitmuse vorm olemas, kuid seda võib peaaegu alati asendada ka ainsuse vorm. Näiteks sõna `kes vormistik:

AINSUS MITMUS

Nimetav `kes

Omastav kelle kelle/de

Osastav ke/da

Sisseütlev kelle/sse kelle/desse

Seesütlev kelle/s kelle/des

Seestütlev kelle/st kelle/dest

Alaleütelv kelle/le kelle/dele

Alalütlev kelle/l ~ `ke/l kelle/del

Alaltütlev kelle/lt kelle/delt

Saav kelle/ks kelle/deks

Rajav kelle/ni kelle/deni

Olev kelle/na kelle/dena

Ilmaütlev kelle/ta kelle/deta

Kaasaütlev kelle/ga kelle/dega

Sama moodi muutuvad ka umbmäärased asesõnad `keegi, `miski, kusjuures rõhuliide gi/ki jääb alati sõnavormi lõppu: `keegi : kellegi : kedagi : kellessegi jne, mitte *kellegisse, *kellegile jne.

Isikulised asesõnad mina, sina alluvad ainsuses lõpumuutusele a → u. Osas ainsuse vormidest esinevad lühikese tüvevariandiga paralleelvormid. Mitmuses kasutatakse tüvekuju meie, teie; osas vormidest kasutatakse lühemat tüvevarianti me, te kas ainuvõimalikult või paralleelvormis. Näiteks asesõna mina vormistik:

AINSUS MITMUS

Nimetav mina ~ `ma meie ~ `me

Omastav minu ~ `mu meie ~ `me

Osastav `min/d `me/id

Sisseütlev minu/sse ~` mu/sse `me/isse

Seesütlev minu/s ~ `mu/s `me/is

Seestütlev minu/st ~ `mu/st `me/ist

Alaleütlev minu/le ~ `mu/lle `me/ile

Alalütlev minu/l ~ `mu/l `me/il

Alaltütlev minu/lt ~ `mu/lt `me/ilt

Saav minu/ks meie/ks ~ `me/iks

Rajav minu/ni meie/ni

Olev minu/na meie/na

Ilmaütlev minu/ta meie/ta

Kaasaütlev minu/ga ~ `mu/ga meie/ga

Isikuline asesõna tema kasutab mitmes ainsuse vormis paralleelselt lühikest tüvevarianti ta, ainsuse osastav on aga hoopis erandlik. Mitmuses on sel asesõnal mitu tüvekuju, kusjuures alates omastavast käändest kattuvad vormid asesõna see mitmuse vormidega.

AINSUS MITMUS

Nimetav tema ~ `ta nema/d ~ `na/d

Omastav tema ~ `ta nen/de

Osastav te/da `ne/id

Sisseütlev tema/sse ~ `ta/sse nen/desse ~ `ne/isse

Seesütlev tema/s ~ `ta/s nen/des ~ `ne/is

Seestütlev tema/st ~ `ta/st nen/dest ~ `ne/ist

Alaleütlev tema/le ~ `ta/lle nen/dele ~ `ne/ile

Alalütlev tema/l ~ `ta/l nen/del ~ `ne/il

Alaltütlev tema/lt ~ `ta/lt nen/delt ~ `ne/ilt

Saav tema/ks nen/deks ~ `ne/iks

Rajav tema/ni nen/deni

Olev tema/na nen/dena

Ilmaütlev tema/ta nen/deta

Kaasaütlev tema/ga ~ `ta/ga nen/dega

Määratlev asesõna ise kasutab kõigis vormides peale algvormi tüvekujusid enese, `enda. Tüvevariant enese käitub vormides nagu V käändkonna sõnade muutetüvi (vrd soolase). Mitmuses esinevat tüvevarianti `endi võib käsitleda tüvekuju `enda mitmuse vormitüvena. Enamikus vormides on mõlemad tüvevariandid paralleelselt võimalikud. Nimetavas käändes mitmuse vorm puudub.

AINSUS MITMUS

Nimetav ise

Omastav enese ~ `enda enes/te ~ `endi

Osastav ennas/t ~ `en/d `endid

Sisseütlev enese/sse ~ `enda/sse enes/tesse ~ `endisse

Seesütlev enese/s ~ `enda/s enes/tes ~ `endis

Seestütlev enese/st ~ `enda/st enes/test ~ `endist

Alaleütlev enese/le ~ `enda/le enes/tele ~ `endile

Alalütlev enese/l ~ `enda/l enes/tel ~ `endil

Alaltütlev enese/lt ~ `enda/lt enes/telt ~ `endilt

Saav enese/ks ~ `enda/ks enes/teks ~ `endiks

Rajav enese/ni ~ `enda/ni enes/teni ~ `endini

Olev enese/na ~ `enda/na enes/tena ~ `endina

Ilmaütlev enese/ta ~ `enda/ta enes/teta ~ `endita

Kaasaütlev enese/ga ~ `enda/ga enes/tega ~ `endiga

Sama moodi muutuvad ka algvormita liitasesõnad iseenese, omaenese.

Umbmäärane asesõna `kumbki muutub nagu küsiv-siduv asesõna `kumb VI käändkonna siil-tüübi järgi. Tähele tuleb panna, et rõhuliide ki/gi jääb alati sõnavormi lõppu: `kumb/ki : kumma/gi : `kumba/gi : kumma/ssegi : kumma/ski jne, kumma/dki : `kumba/degi : `kumbi/gi : `kumba/dessegi jne, mitte *`kumbagisse või *kummagisse jne.