Eesti kirjakeel on tuletise- ja liitsõnarohke keel. Eesti keelekorraldus on alati soosinud tuletiste kasutamist ja XX sajandi jooksul on neid kirjakeelde juurde toodud tohutul hulgal. Kirjakeele allkeeled erinevad tuletiste kasutamise poolest siiski tunduvalt. Nii on oskuskeeles tuletisi hoopis rohkem kui üldkeeles. Ka on oskuskeeles liidete tähendused sageli kokkuleppelised ja vahel teistsugused kui üldkeeles. Kirjalik väljenduskuju on üldjuhul tuletiserohkem kui suuline, kuna viimane vajab mõistmiseks "läbipaistvamaid" keelendeid.