Mitmus

Mitmus on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele, nt raamatud, mehed, naised.

Mitmuse väljendamiseks on eesti keeles põhiliselt kaks võimalust: de-mitmus (nt ema/de/l) ja vokaalmitmus, mis avaldub omakorda kahe tüübina (nt `aasta/i/s, õnnelike/s).

Lisaks de-mitmusele ja vokaalmitmusele võib mitmus väljenduda ka koos osastava käände tunnusega formatiivis sid, nt pesa/sid.

Kahe asesõna mitmus väljendub ainult supletiivses tüvevariandis: mina : meie, sina : teie. Seitsmel asesõnal puudub üldse mitmuse vormistik: keegi, ükski, miski, iga, igaüks ja üksteise, teineteise, millel puudub ka ainsuse nimetava käände vorm.

Kolmes sõnas esineb mitmuse tunnusena e, mis keeleajalooliselt pä­rineb hoopiski de-mitmusest: `silm : `silme, `rind : `rinde, `jalg : `jalge. Niisuguseid omastava käände vorme kasutatakse ainult kinnisväljendeis, nt jalge all, silme ees, mistõttu neid ei loeta paradigmaatilise mitmuse vormideks.