Sõnaliigiliselt on rõhumäärsõnad kõige tihedamalt seotud iseseisvate täistähenduslike määrsõnadega. Sageli võib üks ja seesama sõnakuju esineda paralleelselt nii iseseisva kui ka rõhumäärsõnana, nii lauseliikmena kui mittelauseliikmena. Esimesel juhul on harilikult võimalik vastava sõna kohta küsimus esitada, teisel juhul mitte. Vrd Ta rääkis lihtsalt. (Kuidas ta rääkis?) – Ta lihtsalt rääkis. See oli õige tilluke putukas. (Kui tilluke putukas see oli?) – Läheks õige linna!

Üks ja seesama sõnakuju võib esineda ka rõhumäärsõnana ja sidesõnana. Vrd Nagu sa ise ei teaks! – Näib, nagu teaksid sa seda ka ise. Homme on ehk ilmgi pisut ilusam – See on tavaline halljänes ehk Lepus europaeus.

Modaaladverbina käitub ka rõhutav liide ki/gi, mis pole küll foneetiliselt omaette sõna, kuid võib täita lauses üldlaiendi funktsiooni. Nt Nii juhtuski. Siin metsas kasvab pilvikuid ja puravikkegi.