O 9O 10O 11

Kuidas määrata sõnaväldet

Sisehäälikud. Vältevastandus saab esineda ainult rõhulistes silpides. Seepärast on sõnavälte määramisel oluline jälgida sõna sisehäälikuid, st häälikuid, mis algavad (pea)rõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees, nt ka-la, kal-lis, kau-nis, kar-tul, arheoloo-gia, põu-e. Morfoloogilistesse tunnustesse kuuluvaid häälikuid sisehäälikute hulka ei arvata, nt sõnas heintele ei kuulu t sisehäälikute hulka: hein-tele.

Sõna, mille sisehäälikuteks on lühike vokaal ja lühike konsonant, on alati I vältes, nt kala, kodu, inimene.

Sõna, mille sisehäälikute hulka kuulub pikk foneem, diftong või konsonantühend, on II või III vältes. Eesti õigekiri eristab II ja III väldet ainult siis, kui sisehäälikuteks on lühike vokaal ja pikk klusiil ning neile järgneb lühike vokaal, nt pika : `pikka. Muudel juhtudel eesti õigekiri II ja III välte vastandust ei kajasta. Seesuguste sõnade väldet saab määrata ainult häälduse alusel:

II välde III välde laulu (sõnad) laulu (lauldes) karja (juht) karja (minnes) matka (siht) matka (alustades) teade heade (te) toote toote (hind) kommi (maitse) kommi (süües)

Kirjakeele normi järgi on III vältes:

`suhkur `jäine `põhjus `tee`mantide `Tal`linn `köömen `luine `raskus `kont`sertide `voodi `öine `käitis `vistrikud `soine `mitmikud -`päine

Kirjakeele normi järgi on II vältes:

kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed

On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid – `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid – `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet).

Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks:

osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult);

osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-nimisõnad (andekus, võimekus);

osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus);

osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane);

osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik).

Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu.

Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks:

alles, ammu, hilja, ilma, jõude, muiste, mullu, vääralt.

Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui on tegemist morfoloogiliselt olulise kaasrõhuga. Nt sõna õnnelik kolmandat silpi tuleb käsitleda kolmandavältelisena, sest selle sõna vormimoodustuses esineb kolmandas silbis selgelt II ja III välte vastandus: õnneliku : õnne`likku nagu tiku : `tikku.

Vältevastandus saab esineda ainult vähemalt kahesilbilistes sõnades. Ühesilbilised sõnad on kõik kolmandavältelised, nt maa, tee, boa, keel, tark, hull. Seetõttu ei ole ÕSis ühesilbiliste sõnade automaatset III väldet märgitud. Mõnede asesõnade osa ühesilbilisi lühivorme on lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? – vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde.