O 55O 56O 57

KIRJAVAHEMÄRGID

Siin esitatu on kokkuvõte kirjavahemärkide kasutamisest. Praktilised õpetused on Mati Erelti raamatus "Lause õigekeelsus" (Tartu, 2006) lk 140–176; ajakirja Oma Keel artiklites: koma – 2006, nr 1; sidekriips – 2005, nr 2; jutumärgid – 2006, nr 2; tühikud – 2005, nr 1.

Punkt

Punkt pannakse:

1)

väitlause järele: Vanamees vahtis vareseid. Küsisin järele, millal raamat ilmub. (Vrd küsilause Kas sa küsisid järele, millal raamat ilmub?);

2)

araabia numbriga kirjutatud järgarvsõna järele (vt O 52);

3)

Rooma numbri järele, nt I., II., III., mis tähendab ‘esiteks, teiseks, kolmandaks’ (vt O 52);

4)

tekstis ilma punktita mingil põhjusel eksitada võivate juhulühendite järele (vt O 48);

5)

tundide ja minutite, kroonide ja sentide, sporditulemustes ka meetrite ja sentimeetrite eraldamiseks (kell 21.15, kurgikilo 4.50, viskas oda 74.16).

Punkti järel on üks tähekoht tühikut.

Tühikut ei jäeta sisepunkti puhul:

1)

järgarvu täpsustamisel tähega: 6.a klass;

2)

mõnedes sõnaühendilühendeis (mis langeksid kokku eesti sõnaga või mõne teise üldtuntud lühendiga): v.a, s.o, e.m.a, m.a.j, k.a, s.a, p.o;

3)

tundide ja minutite, meetrite ja sentimeetrite, kroonide ja sentide eraldamisel: kell 13.45, hüppas kaugust 7.16, hind 84.95, kr 84.–, kr 84.95;

4)

läbinisti araabia numbritega kirjutatud kuupäevades: 18.12.94, 08.02.2000.

Punkti ei panda:

1)

eraldi reana seisva pealkirja ja allkirja järele;

2)

üldkasutatavate lühendite järele (vt ka nimestik O 50).