Verbiliited

Põhifunktsiooni järgi jagunevad verbiliited kaheks. Ühed näitavad tegevuse ja selle osalise suhet, teised tegevuse laadi.

Esimesed tuletavad:

a) subjektist väljapoole suunatud põhjustavat tegevust väljendavaid verbe ehk kausatiive, nt Jüri õhu/ta/b tuba. Jüri kallis/ta/b Marit; lihtsalt tegevuse sooritamist väljendavaid verbe ehk faktitiive, nt Laps kelgu/ta/b;

b) subjekti endaga toimuvat tegevust väljendavaid verbe ehk refleksiive, nt Jüri riie/t/u/b. Uks sulg/u/b.

Tegevuslaadiliited tuletavad seisundimuutusverbe ehk translatiive, nt noore/ne/ma ‘nooremaks muutuma’, kestvat tegevust väljendavaid verbe ehk kontinuatiive, nt näpi/tse/ma, ühekordset tegevust väljendavaid verbe ehk momentaane, nt nors/ata/ma, ja korduvat tegevust väljendavaid verbe ehk frekventatiive, nt vehk/le/ma.

1) kausatiivi- ja

faktitiiviliited -ta-, -da-, -sta-, -nda-, -lda-, -rda-, -t- 2) refleksiiviliited -u-, -bu-, -bi- 3) translatiiviliited -ne- 4) kontinuatiiviliited -tse-, -ise- 5) momentaaniliited -ata- (-ahta-), -a- 6) frekventatiiviliited -le-, -dle-, -tle- (-tele-), -skle-

(-skele-), -i-, -ki-, -gi-, -ku-, -gu-, -u-