Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega

Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused

Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, valge kepi päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta.

Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid

Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, rahandusministeeriumi (~ Rahandusministeeriumi) kantsler, Eesti kaitseväe ülemjuhataja, Eesti Kütuse peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, riigikogu (~ Riigikogu) esimees, Turu ülikooli audoktor, USA riigisekretär, Prantsuse Vabariigi president; aasta naine, sajandi eestlane, aasta vilistlane, aasta sotsiaaltöötaja.

Suurt algustähte ei ole tarvis kasutada ka kirjalikul pöördumisel nende poole (nt Austatud härra minister!).

Põhiseaduse kohaselt on Vabariigi President käsitatav asutuse ehk institutsioonina ja seda kirjakuju tuleks kasutada juriidilistes ja ametlikes tekstides. Tavakasutuses on aga sobiv tarvitada väiketähte nagu ametinimetuste kirjutamisel: president ~ riigi president ~ Eesti president. Kohatud on suurtähelised President ja Eesti President või lühendus EV president.

Erilist austust väljendab mõnede tiitlite ülimussuurtäht (maiuscula maiestatis): Tema Pühadus XIV dalai-laama, Tema Majesteet Norra kuningas Harald, Nende Majesteedid Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia.

Kokkuvõte

Läbiva suurtähega ja jutumärkideta kirjutatakse:

isiku- ja olendinimed,

koha- ja ehitisenimed,

asutuste, ettevõtete, organisatsioonide, ühenduste nimed ja nimetused (viimased üksnes ametlikkuse näitamisel),

riigi- ja osariiginimed,

perioodikaväljaannete nimed,

ajaloosündmuste nimed,

autasunimed,

üritusenimed,

kaubanimed,

sõidukinimed jm nimed.

Liigisõna algustähe kohta vt iga nimerühma juures.

Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse:

1) teoste, dokumentide, sarjade, rubriikide pealkirjad,

2) pealkirjalaadsed üritusenimed,

3) sordinimed.

Esisuurtähega (jutumärkideta) näidatakse nende ajaloosündmuste nimetuste püsikindlust, mis ei ole nimed.

Märkus. Seaduste, määruste jm õigusaktide nimetamisel ei ole esisuurtähega ja jutumärkideta kasutus õige. Need kirjutatakse kas harilike nimetustena (energiaseadus, isikuandmete kaitse seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus) või nagu pealkirjad (Vabariigi Valitsuse 7. septembri 2006. a määrus nr 196 "Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord").