Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Lause sõnajärg

Verbi asend lauses

Verb võib (ehkki ei pruugi) olla lause lõpus, kui eitusele, kahtlusele või oletusele, samuti suhtluseesmärgile osutav sõna on lause algul. Nii võib verb olla lause lõpus:

  1. eitavas lauses, mille algul on kas eitussõna ise või eituse mõjuala väljendav sõna, nt Ega ma rumal (ei) ole! Ega te koju ei lähe? Kodus ma hommikul tavaliselt kohvi ei joo;

  2. kahtlus- või oletussõnaga algavas lauses, nt Vaevalt ta täna tuleb. Võib-olla me homme kohtume;

  3. küsilauseis, nt Kuidas te hommikul nii ruttu siia jõudsite? Kas sa homme koju sõidad?

  4. hüüdlauseis, nt (Küll) ma sellele poisile veel homme näitan!

Verb võib olla lause lõpus ka mõningais kõrvallauseis:

  1. kaudküsilauseis (küsilausekujulistes kõrvallausetes) ja relatiivlauseis, nt Ma tean, miks arst seda tegema pidi. Ma nägin seda meest, kellega naine rääkis;

  2. eitava või küsiva pealausega kõrvallausetes, nt Ta ei räägi nii mitte sellepärast, et ta ise seda näinud oleks, vaid .. Kas ta räägib nii sellepärast, et ta ise seda näinud on?

  3. aja- ja tingimuslauseis, mis algavad sidesõnaga kui, nt Lind värises, kui ma ta pihku võtsin. Kui sa seda teed, juhtub õnnetus.

Jaatava ja väitva pealause puhul sidesõnadega et, sest, kuna, ka võrdlussidesõnadega nagu, kui, otsekui, justkui jt algavad kõrvallaused on alati pealause sõnajärjega. Nt Kord juhtus nõnda, et Juss ja Mari käisid kahekesi kodumail. Ma usun, et sel õhtul peeti igal pool pidu. Eile läks meil hästi, kuna / sest / sellepärast et meid kõiki lubati varakult koju. Neile tundus nii, nagu nad oleksid linnud = nagu oleksid nad linnud.