Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Määrus

Seisundimäärus olevas ja saavas käändes

Olevas ja saavas käändes seisundimääruse arvuühildumine

Nimisõnaline seisundimäärus olevas või saavas käändes ühildub tavaliselt aluse või sihitisega arvus, kusjuures see ühildumine on (nagu öeldistäitegi puhul) sisuline. Kui alus või sihitis tähistab ühte, on seisundimäärus ainsuses, nt Sa sobid mulle reisikaaslaseks. Teie (viisakusvormina) sobite mulle reisikaaslaseks. Ta töötas abiõpetajana. Kui alus või sihitis tähistab mitut, on seisundimäärus mitmuses, nt Nad tulid/saadeti mulle reisikaaslasteks. Nad töötasid abiõpetajatena.

Kui nimisõnaline seisundimäärus märgib pigem omadust või seisundit kui omaduse kandjat või seisundis olijat, st kui ta on tähenduselt lähedane omadussõnale, siis eelistatakse ainsust ka mitmusliku aluse või sihitise korral, nt Kümme last jäi orvuks. Nad tulid võitjaks. Koolmeistreid peetakse maa soolaks. Ainsusesse jääb ka kogu- või üldmõistet väljendav sõna, kui see hõlmab kõiki aluse või sihitisega tähistatud olendeid või asju, nt Mehed läksid salgana mööda teed. Perekonna sissetulekuks loetakse kõik perekonnaliikmete tulud, mis kuuluvad maksustamisele üksikisiku tulumaksu järgi, samuti riiklikud pensionid, stipendiumid ..

Omadussõnaline seisundimäärus on eelistatavalt ainsuses ka siis, kui alus või sihitis märgib mitut. See kehtib eriti saava käände puhul. Nt Ta silmad muutusid kurvaks (halb: kurbadeks). Ta värvis seinad valgeks (halb: valgeteks). Volitused tunnistati kehtivaks (halb: kehtivaiks). Vrd olevas käändes: Nad jõudsid koju kainena ~ kainetena.