EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Öeldis

Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood

Impersonaal

Umbisikulise tegumoe ülesandeks ei ole tegevusobjekti esiplaanile seadmine nagu passiivi puhul, vaid tegevussubjekti umbisikustamine. Et impersonaali puhul objekti aluseks ei tehta, siis on impersonaalivormid ka sihitutel verbidel.

Umbisikulised verbivormid viitavad kas konkreetsele, kuid määramatuks jäävale isikule – umbisikule, nt Turul müüdi täna lambaliha, või potentsiaalsele, mitte tegelikule tegevussubjektile – üldisikule, nt Enne sööki pestakse käsi. Tüüpjuhul viidatakse inimesele, erijuhul millelegi, mida on tavaks isikustada: loomale, nt Metsas peeti lõvi eesistumisel koosolekut, loodusjõule, nt Laev paisati kaldale, või loodusprotsesside oletatavatele „sooritajatele”, nt Vaheosakestel saab selline seos kehtida vaid juhul, kui nende tekke- ja kaduprotsessides rikutakse energia jäävuse seadust, ning keerulistele seadmetele, nt Programm jaotab arvutisse sisestatud teksti lehekülgedeks. Kui üks lehekülg on tekstiga täidetud, alustatakse uuega.

Märkus. Olema-verbi asemel võib impersonaalis tud-kesksõnaga seostuda saama-verb, nt Maja kallal saab/sai kõvasti vaeva nähtud. Sellistest lausetest järeldub kõneleja osalemine tegevuses.

Sihiliste verbide korral on eesti impersonaalil siiski üsna palju passiivile omaseid jooni. Esiteks, impersonaalilause täissihitis sarnaneb alusega (või ongi midagi aluse ja sihitise vahepealset) - see on nimetavas käändes, seisab harilikult lause algul ning mineviku liitaegades võib öeldisverb ühilduda sellega arvus:

Teiseks, hoolimata sellest, et impersonaalile on olemuslik tegija ebamäärastamine, esineb impersonaalilauseis sageli poolt-tarindi kujuline tegijamäärus. Nt Ettepanek lükati valitsuse poolt tagasi. Balti riikide äritegevust lammutatakse nende endi bürokraatia poolt. Staadioni valgustus kiideti heaks FIFA esindaja poolt. Suur osa seaduseelnõusid on ette valmistatud täitevvõimu poolt. Enamasti väljendab selline poolt-määrus siiski üksnes tegijate ringi, institutsiooni vms, kuhu „umbisik” kuulub või keda ta esindab, mitte aga konkreetset isikut ennast. Seega isiku teatav ebamäärasus säilib niisugustelgi juhtudel.

Impersonaali arengut passiivi suunas on soodustanud võõrkeelte mõju. Seda silmas pidades on keelekorraldus tauninud poolt-tegijamäärusega lausete kasutust. Vajadust selliseid lauseid kasutada tõepoolest pole. Kui tahetakse tegevusobjekti esiplaanile tõsta ja samas ka tegevussubjekti väljendada, siis võib seda ju sama hästi teha isikulise lause teatestruktuuri muutes: Ettepaneku lükkas valitsus tagasi. Balti riikide äritegevust lammutab nende endi bürokraatia. Staadioni valgustuse kiitis heaks FIFA esindaja. Suure osa seaduseelnõusid on ette valmistanud täitevvõim.

Niisiis, ülalkirjeldatud poolt-laused pole küll vigased, kuid mitte parimad. Vigasteks tuleb aga pidada lauseid, kus poolt-tarind väljendab päris konkreetset isikut. Siin on ainuõige kasutada isikulist tegumoodi. Nt *Ettepanek lükati tema poolt / Mardi poolt / selle mehe poolt tagasi – õige: Ta / Mart / see mees lükkas ettepaneku tagasi. *Sõrmejälg oli jäetud NNi poolt – õige: Sõrmejälje oli jätnud NN.

Märkus. tud-kesksõna puhul ei pruugiks väljendada tegijat poolt-tarindiga neilgi juhtudel, mil tud-kesksõna ei kuulugi umbisikulise verbivormi koosseisu, vaid on pigem öeldistäide või täiend. Enamasti sobib sellistel juhtudel omastavas käändes tegijafraas. Muud käänded on harvemad. Teie (halb: teie poolt) antud häälte põhjal kroonitakse 10. jaanuaril Miss Tallinn.