Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Sihitis

Täis- ja osasihitis

Täis- ja osasihitise valiku probleeme

Osa- või täissihitise valik on komistuskiviks eriti neile, kellele eesti keel pole emakeel või esimene keel. On siiski mõningaid piirijuhtumeid, kus eestlanegi kipub vahel kahtlema, kumba objektivarianti kasutada.

1. Kui tegevuse tulemus on ajutine, võib tegevust pidada nii tulemuslikuks kui ka mittetulemuslikuks ning kasutada nii täissihitist kui ka osasihitist, nt Anna mulle pliiats = Anna mulle pliiatsit. Anna käsi = Anna kätt. Keerasin lehe = Keerasin lehte. Laena talle lips = Laena talle lipsu. Volitan Jüri Silgu minu palga välja võtma = Volitan Jüri Silku minu palga välja võtma. Korrigeerisime maksegraafiku = maksegraafikut.

2. Seisundiverbide puhul kasutatakse harilikult osasihitist, nt Ta tundis elust rõõmu. Seisundiverbide hulka kuulub ka verb sisaldama, mistõttu temagi puhul on loomulik kasutada osaobjekti, nt Aruanne sisaldab andmeid kaitsekulutuste kohta. Täielikkuse või komplektsuse rõhutamiseks võib lisada sihitisele sõna kõik, aga sihitise jätta ikka tema põhivormi, s.o osastavasse käändesse, nt Aruanne sisaldab (kõiki) andmeid kaitsekulutuste kohta. „Kirjakeele teataja” sisaldab (kõiki) VÕKi otsuseid aastaist 1979–83. Siiski on sisaldama neid väheseid seisundiverbe, mille puhul on peetud võimalikuks toonitada täielikkust täisobjektiga, eriti kui see täielikkus millestki muust ei selgu. Seega siis on võimalik öelda nii Aruanne sisaldab andmed kaitsekulutuste kohta kui ka Aruanne sisaldab andmeid kaitsekulutuste kohta. Esimene lause toonitab täielikkust, teine jätab selle ebamääraseks.

    Märkus. Täissihitisega lausest, mille öeldisverb on oleviku vormis, järeldub, et tegevus viiakse lõpule tulevikus. Seetõttu kasutatakse selliseid lauseid tuleviku väljendamiseks, nt Kas sa tood selle raamatu mulle tagasi? Ostame sulle poest uue palitu. Seisundiverbide kohta see siiski ei kehti, nt lause Aruanne sisaldab andmed kaitsekulutuste kohta on samasugune olevikulise tähendusega lause kui Aruanne sisaldab andmeid kaitsekulutuste kohta.

3. da-tegevusnime laiendava sihitise käände valikut mõjutab peale tegevusnime enda ka tegevusnime põhiverbi tähendus ja vorm. Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne), on da-tegevusnime sihitis alati osastavas, vrd Ta sõlmis lepingu/lepingutTa kartis sõlmida lepingut.

Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul võib esineda nii osa- kui ka täissihitis, kuid võimalik tõlgenduserinevus on ebaoluline. Nt Soovin osta seda raamatut ~ selle raamatu. Tahan saata sõbrale pakki ~ paki. Kui da-tegevusnime põhiverb on eitav, on da-tegevusnime laiendav sihitis osastavas, nt Ma ei soovi osta seda raamatut.