Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Koondlause

Mitmuse kasutusest nimisõnafraaside rinnastamisel

1. Korduva ainsusliku täiendi ärajätmine rindliikmete juurest ei muuda üldjuhul allesjäävat täiendit mitmuslikuks, nt Mul on väike maja ja väike aed = .. väike maja ja aed, mitte: .. väikesed maja ja aed.

Mitmuslikku täiendit võib (ehkki ei pruugi) kasutada siis, kui rindliikmete juures on olemas või selgelt tajutav mingi ühisnimetaja, näiteks tarbetud 3. ja 4. punkt; kümneaastased poiss ja tüdruk = kümneaastased lapsed – poiss ja tüdruk; Kallid Maire ja Tiina! = Kallid sõbrad (kolleegid vms) Maire ja Tiina!

Rindliikmete juures on mitmuses v- ja tav-kesksõnaline täiend, kui täiendi ja põhja suhtele vastab lauses öeldise ja aluse suhe, nt Välismaal elavad Anne ja Peeter said hääletada Eesti saatkonnas – Anne ja Peeter elavad välismaal.

2. Seniste eesti keele grammatikate järgi ei muuda ka korduva ainsusliku põhja ärajätmine allesjäävat põhja mitmuslikuks. Seega, kehtiva reegli kohaselt oleks õige öelda: Eesti ja Soome president või Tiidu, Antsu ja Peetri allkiri, mitte: Eesti ja Soome presidendid või Tiidu, Antsu ja Peetri allkirjad. Tegelikus kasutuses kohtab üsna sageli ka mitmust. Küllap tuleb sellega leppida.

    Märkus. Mitmuse kasutusele ei tasuks siiski hakata otsima mingit sisulist põhjendust. Mõned mitmuse eelistajad on väitnud, et ainsuse kasutusest ei pruugi selguda, kas tegu on kahe erineva või üheainsa olendi või asjaga, mitmus aga olevat ühemõtteline. Tõepoolest, lausest Tal on seinal isa ja ema pilt ei selgu, kas jutt on kahest eraldi pildist või ühest pildist, kus isa ja ema mõlemad peal on. Kuid lause Tal on seinal isa ja ema pildid on tegelikult ju veelgi ebamäärasem. Siit ei selgu, kas seinal ripub üks isa ja teine ema pilt või on seesuguseid pilte mitu või on seal paar ühispilti või hoopis läbisegi ühis- ja eraldi pildid jne. Loogiliselt võttes on ainsus hoopis selgem, sest see pakub ainult kahte valikuvõimalust – üks ühine või kaks eraldi. Ebamäärasust aitavad vältida eelteadmised (enamik inimesi ju teab, et Eestil ja Soomel on kummalgi oma president) või laiem kontekst. Lause enda sees aga ühestab tõlgenduse tihtipeale öeldise ühildumine. Näiteks öeldise mitmus lauses Isa ja ema pilt olid pärit sajandi algusest osutab, et tegu on isa pildiga ja ema pildiga, öeldise ainsus lauses Isa ja ema pilt oli pärit sajandi algusest aga näitab, et jutt on ühest pildist, näiteks pulmapildist. Täpselt samuti ühestab tõlgenduse öeldise mitmusevorm lauses Hiiumaa loodeosas asuvad Ristna ja Kõpu tuletorn.

Mitmuse kasutamine on tingimata vajalik vaid siis, kui järgneb loetelu, nt § 36 lõigete 2, 3, 4 ja 8 tekstid (mitte: tekst) olid järgmised: (1) .......; (2) .......; (3).

Kui väljajätuga kaasnevat mitmetähenduslikkust kuidagi vältida ei õnnestu, siis korratagu põhja: valuutaturgude osakond ja telepanganduse osakond (kokku kaks) on kindlasti selgem kui valuutaturgude ja telepanganduse osakond.

3. Perekonnanimi, mille ees paikneb lisandina mitu eesnime, on ainsuses, nt Rein ja Anne Põld, muude lisandite korral kas ainsuses või mitmuses, nt Isa ja poeg Kask/Kased.

    Märkus. Nii ainsus kui ka mitmus on võimalik veel siis, kui lisandina toimib abielupaar või perekond, nt perekond Kask/Kased. Ainult mitmuses on perekonnanimi siis, kui talle eelneb mitmuslik lisand, nt vennad Kased, õed Abolinid.