Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Koondlause

Koondlause kirjavahemärgid

1. Rinnastatud lauseliikmed eraldatakse üksteisest harilikult komaga, nt Oleme täna ära käinud Ardus, Olustveres, Puiatus. Sa oled väike, aga tubli. Ootasime kaua, kuid siiski asjata. Esimehel õnnestus lõpetada koosolek küll ootamatult, ent siiski meeldivalt. Neid probleeme ei peaks selgitama mitte diletandid, vaid asjatundjad.

2. Sidendite ja, ning, ega, ehk, või, nii .. kui ka puhul vahemärke tavaliselt ei kasutata, nt Vares istub aiateiba otsas või katusel. Mehel polnud sõpru ega vaenlasi. Tal leidub nii sõpru kui ka vaenlasi.

Kui aga neile sidendeile järgnev rindliige vastandab, seletab või järeldab, siis kasutatakse ka nende sidendite ees koma, nt Pilt oli viis aastat vana, ja siiski mitte aegunud.

3. Rinnastatud lauseliikmetest koosneva loetelu ja seda kokkuvõtva sõna vahele pannakse koolon, kui kokkuvõtusõna eelneb loetelule, nt Haige tundis valu igal pool: kätes, jalgades, peas ja rinnus. Eile jõudis kohale kogu seltskond: õde, õemees, vend, vanaisa ja lell.

4. Kui kokkuvõtusõna järgneb loetelule, pannakse nende vahele mõttekriips, nt Rahulik, nõudlik ja vähese jutuga - selline peabki üks ülemus olema.

5. Kui loetelusõnad moodustavad rühmi, eraldatakse viimased üksteisest semikooloniga, nt Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); permikomi, sürjakomi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled).