Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Öeldis

Verbi ühendid käändeliste verbivormidega, mis kokku moodustavad liitöeldise, on perifrastilised verbivormid ja ahelverbid. Käändeline verbivorm kannab nende ühendite põhisisu ja määrab ka võimalikud laiendid.

Perifrastilised verbivormid on olema-verbi ühendid mingi muu käändelise verbivormiga kui nud- ja tud-kesksõna või mingi muu suhteliselt sisuvaese verbi, nt saama, jääma, pidama jm, ühend käändelise vormiga, juhul kui see ühend on regulaarse kasutusega ning kannab seda tüüpi tähendust, mida tavaliselt antakse edasi morfoloogilise tunnusega, s.o tegumoe-, kõneviisi-, aja- vms tähendust, nt Külalised on lahkumas (progressiiv). See on mulle teada. Töö saab varsti tehtud (passiiv). Ta pidi Tartus elama (kvotatiiv). See saab olema tema suurpäev (tulevik).

Ahelverbide hulka kuuluvad järgmised ühendid:

  1. tegevuse laadi iseloomustavate verbide ühendid da-tegevusnimega (nn koloratiivtarindid), nt nähvab vastata (Müüja nähvas midagi vastata), paugub köhida, kihistab naerda, logistab sõita, vitsutab süüa, vihub töötada;

  2. tegevuse algust ja lõppu väljendavate verbide (nn faasiverbide) ühendid koos ma-tegevusnimega, nt hakkab sööma, (lehm) tuleb lüpsma, kukub karjuma, jääb magama; (kõrvad) lakkavad kumisemast;

  3. modaalverbide võima, tohtima ja saama ühendid koos da-tegevusnimega, pidama ühend ma-tegevusnimega ning näima, paistma, tunduma ühendid vat-vormiga, nt võib (külmale) minna, peab lahkuma, (ta) näib magavat;

  4. tegevuse põhjustamist väljendavad verbid koos ma-tegevusnimega, nt paneb (raadio) mängima, vahel ka da-tegevusnimega, nt laseb (ülikonna) õmmelda.

    Märkus 1. Ahelverb on pigem verbide kokkukuuluv ühend kui mitmekomponendiline verb, mistõttu teda võiks nimetada ka verbiahelaks (vrd soome verbiketju). Ahelverbi pöördeline osa ei kanna nii selget grammatilist tähendust nagu perifrastilise verbivormi vastav osis. Erinevalt ühend- ja väljendverbidest ei kirjutata ahelverbe kunagi kokku.

    Märkus 2. Peale ahelverbide on eesti keeles ka verbi pöördeliste vormide kokkukuuluvaid ühendeid ehk sariverbe. Need on peamiselt liikumisverbide (eelkõige verbi minema ja tulema, harvemini käima, jooksma jm), vahel ka muude verbide (eriti võtma) finiitvormide kokkukuuluvad ühendid muude verbide finiitvormidega, nt Lähen heidan pikali. Mine tee uks lahti. Tule vaata paberitest järele. Käib kuulutab kohvikutes, et kirjutab romaani. Jooksen toon selle ära. Mine tea, kuhu ta läheb! Võta vii saag isa kätte. Mine saa tast aru! Mine jookse too see siia.

Nii ahelverbid kui ka perifrastilised verbivormid on keeles pidevalt toimuva grammatiseerumisprotsessi tulemus. Näiteks ahelverbid on kujunenud finiitverbi ja lauses iseseisvalt toimiva infiniittarindi ühendist nende sisulise ning süntaktilise kokkusobitumise tulemusel. Grammatiseerumisprotsess ei ole hüppeline, vaid sujuv, mistõttu pole sugugi üllatav, et osa ühendeid on alles pooleldi grammatiseerunud ning nende staatuse määramine tekitab raskusi.