Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Lause sõnajärg

Verbi asend lauses

Verb teisel kohal (V2-järg). Iseseisvas jaatavas väitlauses on öeldisverb (täpsemalt öeldisverbi pöördeline osa) tavaliselt teisel kohal, teemana toimiva moodustaja järel.

Kui teemaks on alus (normaallauses) või muu tegevussubjekt (nt omaja- ja kogejalauses), siis on V2-järg suhteliselt kindel. Õige on öelda: Ma sõidan täna maale, mitte: Ma täna sõidan maale. Mul on kõht hommikust saadik tühi, mitte: Mul kõht on hommikust saadik tühi. Mõnevõrra vastuvõetavamad (ehkki ilmselt venemõjulised) on laused, kus aluse ja öeldise vahel on öeldisverbi rõhuline intensiivistav laiend, nt Ma väga vabandan. Ma kohe tulen. Ma üldse ei tulnud selle peale. Mind juba ammu üllatab teie ükskõiksus teiste inimeste vastu. Parem on needki laiendid panna verbi järele, nt Ma palun väga vabandust. Ma tulen kohe. Ma ei tulnud üldse selle peale. Mind üllatab juba ammu teie ükskõiksus teiste inimeste vastu.

Kui lause algusesse tõstetakse teemaks mingi muu lauseliige, kui seal neutraaljuhul on, siis endine teema ja öeldis vahetavad harilikult omavahel kohad, nii et verb jääb ikka teisele kohale. Nt Vanaisa armastas sinililli kogu eluaja – Sinililli armastas vanaisa kogu eluaja. Kogu eluaja armastas vanaisa sinililli. Mul on hommikust saadik kõht tühi. – Hommikust saadik on mul kõht tühi. Mind üllatab juba ammu teie ükskõiksus teiste inimeste vastu – Juba ammu üllatab mind teie ükskõiksus teiste inimeste vastu.

Kuigi paralleelselt V2-järjega on võimalik kasutada ka V3-järge, nt Juba hommikul ta esitas mulle selle küsimuse, on V2-järg enamikul juhtudel loomulikum. Eriti tuleks V2-järge eelistada järgmistel juhtudel:

  1. süntaktiliselt „raskekaaluliste”, s.o pikemate, eriti mitmest sõnast koosnevate aluste puhul, sest pikematel moodustajatel on tendents asetuda lauses võimalikult kaugele, nt Juba hommikul esitas mu noorem poeg Kalle mulle selle küsimuse. Seevastu üsna tavaline on otsejärg rõhutu asesõnalise aluse puhul, nt Teed ta teadis (= teadis ta) hästi. Homme ma ootan (= ootan ma) sinu telefonikõnet;

  2. kui lause algul olevaks teemaks on kõrvallause, eriti kui selleks on otsekõne, nt Kui saabub kevad, muutub ka meeleolu paremaks. „Kas see on tema lõplik otsus?” küsis Rein pettunult;

  3. kui lause algul on verbiga tihedalt seotud viisimäärus, nt Kiiresti lahkusid õpilased koolimajast.

    Märkus. Aluse ja öeldise inversiooni võib põhjustada ka võrdlussidesõna nagu, kui, otsekui, justkui kõrvallause algul, ehkki sidesõna ei ole lauseliige, nt Neile tundus nii, nagu oleksid nad linnud = nagu nad oleksid linnud.