Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Öeldis

Öeldise grammatilised kategooriad.
Tegumood

Passiiv

Peale impersonaali on eesti keeles siiski olemas ka passiiv, kuid mitte niivõrd morfoloogilise tegumoena kuivõrd süntaktilise konstruktsioonina. Kui impersonaalilaused väljendavad alati tegevust, jättes ainult selle tegija ebamääraseks või tõrjudes selle tagaplaanile, siis alusega passiivilaused väljendavad pigem seisundit, millesse tegevusobjekt on mingi tegevuse tulemusel sattunud, nt Uksed olid avatud (= lahti). Nad olid tema käitumisest üllatatud (= üllatunud = üllatuses). Sellist passiivi ongi nimetatud seisundipassiiviks ehk resultatiivseks passiiviks. Passiivsuse morfoloogiliseks näitajaks on sihilise verbi umbisikulise tegumoe kesksõna, s.o tud-kesksõna. Passiivsetes lausetes on lausealguline moodustaja selgelt alus. Olema-verb ühildub sellega obligatoorselt ning mitte ainult arvus, vaid ka isikus, sest erinevalt impersonaalist saavad siin alusena esineda ka esimese ja teise isiku asesõnad, nt Ma olin / sa olid otsutamisest kõrvale jäetud. Seisundipassiivil on impersonaaliga võrreldes ka teistsugune ajavormide paradigma. Vrd

ImpersonaalPassiiv
olevik Uksed suletakse.Uksed on suletud (~ kinni).
lihtminevik Uksed suleti.Uksed olid suletud (~ kinni).
täisminevik Uksed on suletud.Uksed on olnud suletud (~ kinni).
enneminevik Uksed oli(d) suletud.Uksed olid olnud suletud (~ kinni).

Erinevalt impersonaalist ei pruugi passiiv osutada inimtegijale, nt Nägu oli tuulest ja külmast pargitud. Tegevussubjekti vormistamiseks on ka suurem valik tegijamäärusi. Tõrjutud tegevussubjekti vormistab peale kaassõna poolt, nt Ülesanded olid meie poolt lahendatud, veel seestütlev, nt Õunapuud olid külmast kahjustatud, ja omastav, nt Maja oli Mardi ehitatud.

    Märkus. Passiivi puhul võib (ehkki ei pruugi) ka alalütlevas käändes „raamadverbiaal” osutada tegevussubjektile. Nt lauset Mardil on vend haiglasse viidud võib tõlgendada nii, et viijaks on Mart, kui ka nii, et viijaks on keegi teine. Impersonaali puhul on võimalik ainult see teine tõlgendus, vrd Mardil viidi vend haiglasse.

Kui impersonaalis on tud-kesksõnal selgelt verbi omadused, siis passiivi puhul on samal kesksõnal nii omadussõnalise öeldistäite kui ka verbi omadusi ning seda ongi peetud kord öeldistäiteks, kord verbivormi osaks. Omadussõnalise öeldistäitega seob passiivi tud-kesksõna sufiksaalse mata-eituse võimalus, nt Kiri on saadetudKiri on saatmata; mõningane kompareerimisvõimalus, nt Nende liikumisvabadus on piiratum kui teistel; asjaolu, et olema-verb võib esineda ka lihtaegades (vt tabel), samuti see, et elusa subjekti korral on passiivilauset võimalik omakorda umbisikustada, nt Ta on üllatatudOldi üllatatud. tud-partitsiibi käsitlemist verbi liitvormi osana toetab aga selliste laiendite esinemise võimalus, mis iseloomustavad pigem tegevust kui selle tulemust – tegijamäärused, viisi- ja ajamäärused, nt See töö on nende poolt küll väga kiirustades tehtud. Nii ongi passiivi korral kesksõna pigem adjektiivi ja verbi piirijuhtum kui üks neist.

    Märkus. Olema-verbi asemel võib ka passiivis esineda verb saama, nt Laud saab varsti kaetud. Tööd saavad tehtud. Eituse korral vastab sellele ühendile jääma + mata-vorm, nt Laud jäi katmata. Need tarindid märgivad mingiks hetkeks piirini jõudnud või jõudvat tegevust (tulemusseisundit).