Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Öeldistäide

Öeldistäiteks on harilikult omadussõna(fraas) nimetavas käändes või nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, nt Laps on haige. Härra Tamm on kunstnik. Juku on kooli paremaid õpilasi.

Öeldistäiteks võib olla ka muu sõnaliigi sõna (või vastav fraas), kui see esineb omadus- või nimisõna tähenduses: a) hulgafraas, nt Vahetunni kestus on kümme minutit; b) järgarvsõna, nt Kes täna kolmas, see homme teine; tänane teine on aga homme juba esimene; c) kesksõna- ja mata-lühend, nt Nende näod olid küsivad. Teie väited on kergesti ümberlükatavad. Lapsed olid ülimalt pettunud. Töö on veel lõpetamata; d) da-lühend, kui verb olema on tähenduses ‘tähendama’, nt Vähem süüa on (= tähendab) kauem elada; e) kõrvallause, nt Meie soov on see, et sa tuleksid kiiremini tagasi. Esimene mulje temast oli selline, nagu põeks ta mingit rasket tõbe.

Omadussõnaliseks öeldistäiteks, s.o küsimusele missugune? vastavaks öeldistäiteks, võib olla ka nimisõna(fraas) seestütlevas, nt Maja on puust, kaasaütlevas, nt Tüdruk on heledate juustega, või ilmaütlevas, nt Kõik teie väited on usutava tõestuseta.