Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Lause sõnajärg

Olulisim info lause lõpus

Sõnade ja fraaside asend lauses ei olene kuigi palju sellest, mis lauseliikmena sõna või fraas esineb. Selles mõttes on eesti sõnajärg suhteliselt vaba. Sõnajärg näitab eesti keeles pigem seda, mis on lause teema (mille kohta midagi öeldakse) ja mis on reema (mida millegi kohta öeldakse). Teema paikneb lause algul, lause lõpus on aga see osa reemast, mis edastab kõige olulisemat ja kõige uuemat infot. Nt lauses Mercedes jäi seisma Savisaare maja ette on teema Mercedes, lauses Savisaare maja ette jäi seisma Mercedes aga on teema Savisaare maja ette.

Kõige olulisemat infot kandva lauseosa paigutamine valesse kohta on tüüpilisi sõnajärjestusvigu. Vrd väär: Eksamikomisjoni liikmetel ja teistel kaitsmisest osavõtjatel on õigus võtta sõna bakalaureusetöö kohta – õige: Eksamikomisjoni liikmetel ja teistel kaitsmisest osavõtjatel on õigus bakalaureusetöö kohta sõna võtta; väär: ETV eelistas tuntud tegijaid konkursil – õige: ETV eelistas konkursil tuntud tegijaid.

Mõnikord näitavad info olulisust rõhumäärsõnad ka, ju, isegi, hoopis jt, samuti liidepartikkel -gi ~ -ki. Nendega märgistatud lauseosa ei pruugi tingimata olla lause lõpus. Oluline on aga see, et rõhumäärsõna paikneks vahetult rõhutatava sõna ees. Nt Leiti, et keelepäevi võiks korraldada ka edaspidi – Leiti, et keelepäevi võiks ka edaspidi korraldada – Leiti, et keelepäevi võiks edaspidigi korraldada – mitte: Leiti, et keelepäevi võiks edaspidi ka korraldada.