Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Üldlaiend ja sidend

Sidend

Sidendite õigekeelsusest

Ja/ning. Sidesõnad ja ja ning on samatähenduslikud rinnastavad sidesõnad, nt Jüri ja = ning Mari elavad Tallinnas. Kui lauses läheb vaja mitut ühendavat sidesõna, siis harilikult on ning viimane, nt Jüri ja Mari läksid Kassitoomele ning Toomeorgu.

Eri tasandi rindühendite korral on soovitatav kasutada madalama tasandi rindliikmete ühendamiseks sidesõna ja, kõrgema tasandi rindliikmete sidumiseks aga sidesõna ning. Nt [[Vee ja pinnase kaitse] ning puhketingimuste hoidmine] – [Puhketingimuste hoidmine ning [vee ja pinnase kaitse].

Ja/või. Sidesõna ja (samuti ning) näitab rindliikmete kooskehtivust, sidesõna või aga välistust, vrd Ta sõidab Uppsalasse laeva ja rongiga (st osa teest rongiga, osa laevaga) – Ta sõidab Peterburi (kas) rongi või bussiga (st kogu tee kas rongiga või bussiga). Üldväidete korral on eristus sageli suhteline, olenedes vaid sellest, kas asjale lähenetakse üldise või üksiku seisukohast. Nt lauses Eestis rahastatakse teadustööd riiklikest programmidest, sihtfinantseeringutest ja/või teadusfondi grantidest sobib kasutada nii sidesõna ja, kui väidetakse, et üldse on olemas kolm finantsallikat, kui ka või, kui väidetakse, et mis tahes konkreetset tööd rahastatakse ühest kolmest võimalikust finantsallikast.

Samuti. Ühendavale sidendile samuti kiputakse lisama sõna ka, ilmselt sidendi nii ka või vene также и eeskujul. See on tarbetu, sest samuti ja ka on sünonüümid. Nt Türgi investeeringud Eesti majandusse on seni olnud väikesed, samuti ka (õige: samuti) Eesti investeeringud Türki.

Kuna. Sidesõna kuna kasutatakse nii aja- kui ka põhjustähenduses. Külli õppis viiulimängu, kuna (= samal ajal kui) teised lapsed muretult õues mängisid. Tuli hakata õppima, kuna (= sest) muu enam ei aidanud. Varem peeti kuna kasutust põhjustähenduses ebakorrektseks. Ajatähenduse muutumine põhjustähenduseks on siiski täiesti seaduspärane ja neutraalne tähendusmuutus.

Ehk/või. Sidesõna ehk ühendab samatähenduslikke, või aga vastastikku välistavaid rindliikmeid: nimisõna ehk substantiiv, võit või kaotus.

Aga/vaid. Ühendsidendis mitte (ainult) .., vaid (ka) ei ole vastandav sidesõna vaid asendatav sidesõnaga aga. Niisugune väärkasutus on tingitud vene нo eeskujust. Nt Üks mu kõige intensiivsemaid usulisi elamusi lõppeval aastal ei pärine mitte kirikust, *aga (õige: vaid) kinost.