Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Koondlause

Koondlauseks nimetatakse lauset, milles on mitu samanimelist rinnastatud lauseliiget.

mitu alustJüri ja Mari läksid metsa.
mitu sihitistJüri sõi suppi ja praadi.
mitu öeldistäidetJüri on väike, aga tubli.
mitu määrust Jüri käis Riias ja Vilniuses.
mitu täienditJüri ostis suure ja ilusa maja.
mitu lisanditJüri kohtas oma seltsikaaslast ja sõpra Taunot.

Täiendite rinnastuse kohta vt SÜ 105.

Korduvate verbifraasidega laused on enamasti rindlaused, millest korduv alus on välja jäetud (seega siis pigem lausete endi rindühendid kui rinnastatud moodustajatega laused), nt Ma ootan, järelikult vajan sind - Ma ootan, järelikult ma vajan sind. Erijuhul on siiski võimalik ka öeldiste endi rinnastus, nt Ma aina ootan ja ootan. Inimesi tuleb ja läheb. Ta nuttis ja naeris ühekorraga. Niisugustes lausetes rinnastatakse identseid ja vastandlikke öeldisi eelkõige selleks, et intensiivistada verbi tähendust.

Nagu näidetestki näha, seotakse rindliikmed kas rinnastavate sidenditega (ja, ning, ega, ehk, või, aga, ent, kuid, vaid, nii(hästi) .. kui ka jne) või asetatakse lihtsalt üksteise kõrvale. Kõnes on viimasel juhul harilikult paus, kirjas vahemärk.