Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Määrus

Määrused jagunevad terveks reaks all-liikideks, mis väljendavad mitmesuguseid tähendusi:

  1. tegevuse osalisi:

    1. tegijat (tegijamäärus ehk agentadverbiaal), nt Asjatundjate poolt anti tööle eitav hinnang. Ta on kõigist vihatud. Need majad on minu isa ehitatud. See ei ole minu teha;

    2. valdajat (valdajamäärus ehk habitiivadverbiaal), nt Ma kinkisin talle raamatu. Tal on raamat. Ta sai minult raamatu. Andsin raamatu tema kätte. Raamat on tema käes. Sain raamatu tema käest. Jüri sai ema käest teada, et isa on haige. Mul on igav;

    3. vahendit ja abinõu (vahendimäärus ehk instrumentaaladverbiaal), nt Isa lõhkus kirvega puid. Naine ei suutnud juhtunut mõistusega võtta;

    4. kaasnejat (kaasnemismäärus ehk komitatiivadverbiaal), nt Juku mängis koos Mikuga õues palli. Margit käis teatris ilma meheta;

    5. midagi, millele tegevus on sihitud (sõltuvusmäärus ehk rektsiooniadverbiaal), nt Juhataja suhtub inimestesse hästi. Ema rääkis mulle isast. Taat mõtles oma õnnetu elu peale. Jüri abiellus Tuulega. Poiss valmistus eksamit tegema;

  2. tegevuse asjaolusid:

    1. kohta (kohamäärus ehk lokaaladverbiaal), nt Ta sõitis linna. Ta on linnas. Ta tuli linnast. Läksin kuni väravani. Isa tuli tagaukse kaudu;

    2. aega (ajamäärus ehk temporaaladverbiaal), nt Ta oli eile kodus. Isa töötab iga päev hommikust õhtuni. Õde õpib kaks tundi päevas viiulimängu. Peeter käib sageli välismaal. Töö tuleb homseks valmis teha;

    3. kvantiteeti, s.o hulka, mõõtu või määra (kvantumimäärus), nt Nad läksid kolmekesi kinno. Kušett on seitsekümmend sentimeetrit lai. Jüri armastab oma naist väga;

    4. viisi (viisimäärus), nt Rong sõitis kiiresti. Katus langes raginal sisse. Elu veereb nagu hernes;

    5. seisundit (seisundimäärus), nt Ilm läheb külmaks. Peeter töötab õpetajana. Vanaema on gripis. Keerasin sahtli lukust lahti;

  3. sündmuste põhjuslikke seoseid:

    1. põhjust (põhjusmäärus ehk kausaaladverbiaal), nt Mehe käed on külmast kanged. Ta suri kopsupõletikku. Sinu (aegluse) pärast jäime rongist maha;

    2. tingimust (tingimusmäärus ehk konditsionaaladverbiaal), nt Õnnetuse korral tuleb kutsuda kiirabi. Suure näljaga süüakse kõike, mis liigub ja kasvab;

    3. otstarvet (otstarbemäärus ehk finaaladverbiaal), nt See raha on ette nähtud koolimaja ehitamiseks;

    4. mööndust (mööndusmäärus ehk kontsessiivadverbiaal), nt Roheliste protestist hoolimata jätkati tselluloosi tootmist. Raskustele vaatamata saime töö valmis.