Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

Kirjandust süntaksi kohta

M. Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Tartu, 2006.

M. Erelt, Eesti adjektiivisüntaks. Tallinn: Valgus, 1986.

M. Erelt, Arvuühildumisest tänapäeva eesti kirjakeeles. – Keel ja Kirjandus 2000, 3, lk 180-189.

M. Erelt, H. Metslang, Oma või võõras? (“Muutuv keel”). – Keel ja Kirjandus 1998, 10, lk 657-668.

M. Erelt, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.

K. Kerge, Eesti süntaks võõrkeeleõppe praktikule. Käsiraamat. Tallinn: TEA, 2000.

K. Kont, Käändsõnaline objekt läänemeresoome keeltes. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused IX. Tallinn, 1963.

H. Metslang, Küsilause eesti keeles. Tallinn: Valgus, 1981.

H. Metslang, Eesti hüüdlausest afektiivse süntaksi taustal. - Keel ja Kirjandus 1990, 10, lk 598-606.

H. Metslang, Kas eesti keeles on olemas progressiiv? - Keel ja Kirjandus 1993, 7, lk 326-334, 8, lk 410-417, 9, lk 470-476.

H. Metslang, Eesti ja soome - futuurumita keeled? - Keel ja Kirjandus 1994, 9, lk 534-547, 10, lk 603-616.

K. Mihkla, L. Rannut, E. Riikoja, A. Admann, Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I. Lihtlause. Tallinn: Valgus, 1974.

P. Nemvalts, Aluse sisu ja vorm. Alusfraasi käändevaheldus tänapäeva eesti kirjakeeles. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000.

H. Rajandi, Eesti impersonaali ja passiivi süntaks. Eesti Keele Instituudi toimetised 3. Tallinn, 1999.

H. Rajandi, H. Metslang, Määramata ja määratud objekt. Tallinn: Valgus, 1979.

N. Remmel, Sõnajärjestus eesti keeles. Deskriptiivne käsitlus. - Eesti keele süntaksi küsimusi. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 216-389.

H. Rätsep, Eesti keele lihtlausete tüübid. Tallinn: Valgus, 1978.

J. Sang, Eitus eesti keeles. Tallinn: Valgus, 1983.

V. Tauli, Eesti grammatika II. Lauseõpetus. Uppsala: Finsk-ugriska institutionen, 1980.

E. Uuspõld, Määrusliku des-, mata-, nud- (~ nuna-), ja tud- (~ tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus. – Keele modelleerimise probleeme I. Tartu, 1966, lk l4-196.

E. Uuspõld, Absoluutkonstruktsiooni struktuur eesti keeles. – Keel ja struktuur 3. Töid strukturaalse ja matemaatilise lingvistika alalt. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool, eesti keele kateeder, 1970, lk 22-43.

E. Uuspõld, maks-vorm ja teised finaaladverbiaalid. – Keel ja Kirjandus 1980, 12, lk 729-736.

E. Uuspõld, Modaalsusest ja modaalsest predikaadist eesti keeles. - Keel ja Kirjandus 1989, 8, lk 468-477.

J. Valgma, Aluse ja öeldise kongruentsist eesti kirjakeeles. - Eesti keele süntaksi küsimusi. Keele ja Kirjanduse Instituudi uurimused VIII. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, lk 390-425.