Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Määrus

Seisundimäärus olevas ja saavas käändes

Omadust ja seisundit väljendab lisaks öeldistäitele, s.o olema-verbi nimetavas või osastavas käändes laiendile, ka seisundimäärus, mis enamasti on olevas või saavas käändes, nt Mart töötab insenerina. Mart jäi haigeks. Läheduse tõttu öeldistäitele on sellist määrust vahel nimetatud ka öeldistäitemääruseks.

Oleva käändega väljendatakse olukorda, milles ollakse. Kuid harilikult pole see mitte põhiolukord ise, vaid põhitegevuse või -olukorraga kaasnev olukord, nt Epp käis haigena tööl. Ta võttis visiidist osa presidendi nõunikuna. Öeldistäite kombel olema-verbi laiendina ja põhiolukorda väljendavana olevas käändes seisundimäärust kasutada ei saa. Võib küll öelda Ta on haigena voodis, kuid mitte *Ta on haigena. Selles suhtes erineb eesti keel soome keelest, kus sellised laused on täiesti võimalikud: Hän on sairaana. Küll aga võib olevas käändes määrus laiendada püsimist, toimimist või näimist väljendavaid verbe, nt Epp näis haigena. Ilm püsis ilusana. Peeter töötas õpetajana. Pööningut kasutati hoiuruumina.

Näimis- ja püsimisverbide laiendina võib omadussõnaline seisundimäärus olla ka nimetavas käändes, st ühilduda alusega käändes. Nt Ta näis haigena ~ (olevat) haige. Paljud asjad tundusid veel eile mõttetuna ~ (olevat) mõttetud. Tuba paistab puhtana ~ (olevat) puhas. Ilm püsis ilusana ~ ilus.

Hoidmisverbe laiendav omadussõnaline määrus võib lisaks olevale käändele olla omastavalise sihitise korral omastavas ja nimetavalise sihitise korral nimetavas käändes, st ühilduda sihitisega käändes. Nt Püüame hoida messi õhkkonna (om) töisena ~ töise. Tiina pidas oma riided (nim) puhtana ~ puhtad – kuid: Me ei suutnud hoida messi õhkkonda (os) erksana.

Saav kääne väljendab eelkõige tulemust, s.o seda, milleks või milliseks saadakse, ning seostub muutumis- või muutmisverbidega, nt Eedi jäi haigeks. Ta külmetas end haigeks. Poiss kasvas meheks. Ema kasvatas poisi meheks. Mõnel juhul on olemis- ja saamistõlgenduse erinevus väike ning oleva või saava käände valik vaba. Nt Palun võtta mind tööle õpetajaks ~ õpetajana.

Saavas käändes nimisõna kasutatakse ka juba käes oleva olukorra (seisundi või omaduse) ajutisuse või mitteolemuslikkuse näitamiseks olema-verbi puhul, nt Meeli oli Saksamaal lapsehoidjaks. Püsiomaduste korral tuleb kasutada nimetavat. Nt Lammas on koduloom (mitte: koduloomaks). Omadussõna saavas käändes verbi olema laiendina kasutada ei saa. Erandiks on juhtum, kui teda saab käsitada juurdemõeldava põhja juures täiendina, nagu lauses Sellest valemist lihtsamaks ja täpsemaks (valemiks) on teine valem.

Ajutiste, mitteolemuslike omaduste ja seisundite korral on siiski enamasti võimalik ka nimetavas käändes öeldistäide. Nt Ta oli mõnda aega Eesti Vabariigi suursaadikuks ~ suursaadik Rootsis. Selleks asjaoluks ~ see asjaolu, mis takistas töö lõpetamist, oli meie kogenematus. Palume teid olla meie külaliseks ~ meie külaline ettevõtte kümnenda aastapäeva tähistamisel! Ta oli mõnda aega sotsiaalministeeriumis osakonna juhatajaks ~ juhataja. Vältimatu on saav kääne vaid juhul, kui ajutisus või juhuslikkus on eriti ilmne. Nt Olgu see sulle õpetuseks (mitte: õpetus). Juta oli mulle emaks (mitte: ema), kui mu oma ema suri.