Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Väljajätt. Lünk- ja vaeglause

Kontekstiellipsit kasutatakse üldjuhul siis, kui ärajäetav element on täpselt samas vormis ja funktsioonis mingi teise, hrl liitlause osalauses, vahel ka väljaspool seda paikneva elemendiga. Kui tegu on nominaalse elemendiga, siis on oluline ka nende referentsiaalne samasus (samaviitelisus). Nt Mari joonistas lilled ja Jüri ø vaasi. Jüri ostis lilled ja kinkis ø Marile. Kui aga täpset vastavust pole, st kui sama sõna või sõnaühend esineb erinevas grammatilises vormis ja/või teise lauseliikmena, siis tuleb väljajätust loobuda ning sõna või sõnaühend kas asesõnaga vm asendava sõnaga asendada või seda korrata. Nt Jaak elab Tallinnas, kuid tal tuleb sageli käia Tartus.

Väljajätu tingimusi on rikutud näiteks järgmistel juhtudel. *Peep tahab ja peab töötama õige: Peep tahab töötada ja peab töötama / seda tegema. *Igal kodanikul on võimalus mõjutada ja sekkuda sisepoliitikasse õige: Igal kodanikul on võimalus mõjutada sisepoliitikat ja sekkuda sisepoliitikasse/sellesse. *Tulemus vastab või ületab USA standardeid õige: Tulemus vastab USA standardeile või ületab neid. *Poisi põgenemine ja otsimine – õige: poisi põgenemine ja tema otsimine.

Viimane näide osutab, et nominalisatsiooni puhul tuleb arvesse see, millisest lauseliikmest täiend lähtub. Alustäiendi ja sihitistäiendi samaviitelisust saab näidata vaid asendusega.

Identsustingimus ei ole eranditeta. Umbisikulises lauses saab välja jätta lausealgulise täissihitise, mis on samaviiteline eelneva lause algul oleva alusega, nt Peeter kukkus ja ø viidi haiglasse. Täissihitisega samaviitelist alust siiski välja jätta ei saa, vaid see tuleb asendada asesõnaga, nt *Peeter viidi haiglasse ja ø suri seal – Peeter viidi haiglasse ja ta suri seal. Vastuvõetavam on niisugune väljajätt kõrvallauses, nt Peeter viidi haiglasse, ehkki ø nägi parem välja kui eile.

Kõrvallauses pole aluse väljajätmine päris võimatu ka juhul, kui see on samaviiteline eelneva lause algul paikneva alusest vormilt erineva tegevussubjektiga. Nt Peetril tuleb haiglasse minna, kui ø elada tahab. Peetril polnud ühtegi sõpra, kui ø kooli läks. Peetrit vihastas, et ø ei saanud oma tahtmist. Parem on niisugusel juhul siiski asendus, nt Peetril tuleb haiglasse minna, kui ta elada tahab.