Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Sihitis

Täis- ja osasihitis

Vormilt ja/või sisult mitmuslik täissihitis

Mitmuslikkuse ja käsu korral aga esineb kõikumisi olenevalt sellest, kui selgelt mitmuslikkus ja käsk avalduvad.

Täissihitis on alati nimetavas, kui ta on mitmuse vormis, nt Isa viis lapsed lasteaeda. Selge sisulise mitmuslikkuse tõttu on alati nimetavas ka põhiarvsõnad alates kahest, nt Ema viis oma kaks last lasteaeda, murdarv poolteist, nt Ta ostis poolteist kilo banaane, ligikaudset hulka märkivad sõnad mitu, paar, paarsada, kümmekond, sadakond jt, nt Paneme paar õuna tasku. Nende sõnade oluliseks tunnuseks on see, et nende laiend on alati ainsuses (kaks meest, mitte: kaks mehi). Alati nimetavas on ka asesõna kõik, nt Tütar rääkis mulle kõik ära.

Mitmuslikkus ehk hulgatähendus ei ole enam nii selge murdarvude pool, veerand ja kolmveerand puhul. Need on täisihitisena harilikult samuti nimetavas, kuid võimalik on ka täissihitise põhireegli kohane omastavaline kasutus, seega nt Olga sõi ära veerand = veerandi jäätist.

Kahesuguselt käitub sõna tosin. Selle loendatavaid asju väljendav laiend võib olla nii ainsuses, nt tosin õuna, kui ka mitmuses - tosin õunu. Ainsusliku laiendi korral käitub tosin nagu arvsõna ja on täissihitisena alati nimetavas: Ostsin turult tosin õuna. Kui aga laiend on mitmuses, käitub tosin nagu hulganimisõna, eelistades omastavas käändes laiendit: Ostsin turult tosina õunu (vt ka järgmine lõik).

Hulga- ja mõõdunimisõnad rühm, grupp, hulk, meeter, tükk, osa, enamik, klaas/klaasitäis jt (mille loendatav laiend on alati mitmuses, s.o hulk mehi, mitte hulk meest) on juba niisugused sõnad, mis väljendavad rohkem asju kui hulki. Seetõttu on nende puhul põhiline omastavaline täissihitis (muude nimetavat eeldavate tingimuste puudumisel), nt Ostsin poest liitri piima. Keelekasutuses võib aga kuulda ka nimetavat, nt Ostsin poest liiter piima, mis näitab, et hulgatähendusest siin siiski päris mööda ei vaadata. Nn sihitisekäändeliste määruste puhul on nimetav koguni eelistatav, nt Ootasin tükk/natuke aega (SÜ 61). Kuigi ka edaspidi võiks eelistada hulganimisõnalise sihitise põhireeglikohast, s.o omastavalist kasutust, ei saa nimetavalist kuju paralleelvõimalusena siiski välistada. Hoiduda tuleks aga nimetava kasutamisest siis, kui nimisõnal on täiend, mis osutab esemelisusele, mitte kogusele.

EelistatavVõimalikVäär
Joon tassi kohvi.Joon tass kohvi.Joon väikene tass kohvi.
Ostis purgi õlut.Ostis purk õlut.Ta ostis suur purk õlut.
Tegin terve rea pilte.Tegin terve rida pilte.
Võtsid hulga mehi vangi.Võtsid hulk mehi vangi.
Ostsin meetri riiet.Ostsin meeter riiet.
Tõin enamiku lapsi saali.Tõin enamik lapsi saali.

Arvsõna üks käitub täissihitisena oma ainsuslikkuse tõttu teistest arvsõnadest erinevalt, olles täissihitise üldreegli kohaselt (mittekäskivas alusega lauses) omastavas käändes, nt Ostsin ühe raamatu. Mõõduverbide maksma, kaaluma jms laiendina esineb siiski ka arvsõna üks nimetavalist kasutust, nt Pliiats maksab üks kroon. Leib kaalub üks kilo. Sellistes lausetes ei ole üks tegelikult sihitis, vaid määrus, ning mõõduverb ei väljenda mitte objektile suunatud tegevust, vaid suhet. Vrd Pliiats maksab üks kroon = Pliiatsi hind on üks kroon. Leib kaalub üks kilo = Leiva kaal on üks kilo. Loeng kestab üks tund = Loengu pikkus on üks tund. Kuigi ka sihitisekäändelised kvantumi- ning kestusmäärused käituvad üldjuhul sihitisetaoliselt (SÜ 61), on niisugusel juhul lubatud mõlemad võimalused: Pliiats maksab üks kroon = ühe krooni. Leib kaalub üks kilo = ühe kilo. Loeng kestab üks tund = ühe tunni.