Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Öeldis

Öeldise grammatilised kategooriad

Isik ja arv. Öeldise ühildumine alusega

Hulgasõna(fraas) alusena

1. Hulgamäärsõnade, samuti tervikut väljendavate hulganimisõnade puhul on öeldis ainsuses. Nt Palju inimesi sai surma. Jagu sõdureid marssis üle silla.

Öeldis on enamasti ainsuses ka kogust väljendavate hulgasõnade osa, enamik, hulk, muist, mitu, paar või tosin puhul. Kuid kui selline hulgasõna paikneb lause algul ja teda laiendab loendatav nimisõna (nt inimene, raamat vms, mitte aga vesi, mure vms), pole päris võimatu kasutada ka mitmust. Nt Ilutulestikku jäi ootama enamik inimesi. Enamik inimesi jäi (jäid) ootama ilutulestikku. Hulk relvastatud politseinikke piiras (piiravad) maja ümber. Maja piiras ümber hulk relvastatud politseinikke. Saalist lahkus mitu saadikut. Mitu saadikut lahkus (lahkusid) protesti märgiks saalist.

2. Kui hulgasõnaks on põhiarvsõna, kasutatakse nii mitmust kui ka ainsust. Eelistatakse siiski mitmust, kui hulgafraas on lause algul või väljendab täpset hulka, ning ainsust, kui hulgafraas on lause lõpus või väljendab ebamäärast hulka. Vrd Kolm meest lükkavad (lükkab) paati vette – Paati lükkab (lükkavad) vette kolm meestUmbes kümme meest lükkab (lükkavad) paati vette.

Kui arvsõnafraasil on määratlev ehk determineeriv laiend, siis on öeldis mitmuses. Nt Need/kõik kümme poissi meie klassist astusid ülikooli. Koodi neli viimast numbrit olid muutunud.

3. Omajalauses tingib lauselõpuline hulgafraas alati öeldise ainsusevormi. Nt Neil oli kolm poega.