EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Öeldis

Kõneliik

Moodustaja eitamiseks pannakse selle moodustaja ette tavaliselt eitussõna mitte, kusjuures ka verb jäetakse tavaliselt eitavasse vormi. Nii toimitakse näiteks mitte X, vaid Y -vastanduse korral, nt See ei ole mitte raha, mida ta ihaldab, vaid tunnustus. Verb võib vastanduse korral siiski olla ka jaatavas vormis, nt See on mitte raha, mida ta ihaldab, vaid tunnustus, kuid topelteituse kasutamine on palju tavalisem. Eitav verbivorm on obligatoorne siis, kui eituse mõjualas on öeldisverb ise, nt Kass mitte ei maga, vaid on surnud, mitte: *Kass mitte magab, vaid on surnud, või kui see mõjuala paikneb enne öeldist, nt Mitte isa ei lähe reisima, vaid ema, mitte: *Mitte isa läheb reisima, vaid ema. Moodustajat võib eituse mõjupiirkonda viia ka pelgalt rõhutamise abil, partiklit mitte kasutamata, nt Laps ei vaja maiustusi, vaid armastust. Verb on niisugusel juhul obligatoorselt eitavas vormis.

Kui puudub selge vastandus, siis tuleks üldse hoiduda mitte-eituse kasutusest ja pruukida lauselist eitust. Laused Seadet kasutatakse mitte täie võimusega. Angolas ma olen mitte esimest korda. Me oleme täna mitte viimased. See on mitte minu arvamus. See projekt läheb mitte sotsiaalministeeriumi kaudu on võõrapärasused. Eestipärane on öelda: Sisseseadet ei kasutata täie võimsusega. Angolas ei ole ma esimest korda. Me ei ole täna viimased. See ei ole minu arvamus. See projekt ei lähe sotsiaalministeeriumi kaudu.

Eitusaluse moodustajana võivad esineda ka eitavad proomenid ja adverbid (mitte keegi, mitte miski, mitte mingisugune, mitte kuskil, mitte üldse jne). Täislauses on partikkel mitte fakultatiivne. Selle puudumisel näidatakse eituse mõjualasse kuulumist pelgalt rõhutamise teel. Nt Ta ei käi (mitte) kuskil. Mind ei häiri (mitte) miski. Sa ei armasta mind (mitte) üldse. Verb on mõlemal juhul eitavas vormis. Üldindefiniitne adverb (üldse, sugugi, kuidagi jne) võib mõnes kontekstis ära jääda, mille tulemuseks on partikli mitte kasutamine verbi eitust tugevdava elemendina, nt Ma kohe mitte üldse ei taha seda lubada – Ma kohe mitte ei tahaks seda lubada.

Emfaatilistes lausetes kasutatakse lausealgulise esiletõstetud moodustaja eitamisel eitussõna ei, mis on tõstetud verbi juurest lausealgulise moodustaja ette, nt Ei mina seda tee! Partiklit ei kasutatakse ka pronoomenite ja adverbide puhul lakoonilistes vastuslausetes paralleelselt partikliga mitte, nt Keda sa nägid? – Mitte ~ ei kedagi!

Ühendavalt rinnastatud moodustajate eitamisel pannakse eitussõna iga rindliikme ette, kui tahetakse igaüht rõhutatult eraldi eitada. Seejuures lahtise loendi puhul korratakse iga rindliikme ees eitussõna ei, nt Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilja. Kinnise loendi puhul asendatakse viimane ei eitava sidesõnaga ega, nt Seal polnud enam ei loomi ega linde. Kui ei peeta vajalikuks iga rindliiget eraldi esile tõsta, piirdutakse kinnise loendi puhul üksnes eitussõnaga ega või koguni vaid eitava verbivormiga, nt Televiisorit ei tohi panna ei kütteseadmete juurde ega sektsioonkappi ~ Televiisorit ei tohi panna kütteseadmete juurde ega sektsioonkappi ~ Televiisorit ei tohi panna kütteseadmete juurde ja/või sektsioonkappi.

Lausete rinnastuse korral võib ei paikneda kas verbi või lause ees, nt Ta ei joo ega suitseta. Ei ta joo ega suitseta. Sidesõna ega kasutust rindosalause ees peeti varem obligatoorseks, kui eelnev rindosalause oli eitav. Tegelikku pruuki arvestades ei tasuks siiski lausa vääraks pidada ka ja/ning kasutust ega asemel, ehkki eelistada tuleks mõistagi ega. Nt Ta ei hooli sinust ega (halvem: ja ei) mõtle ka oma perele. Ega võib eitada rindosalauset ka siis, kui eelnev osalause on jaatav. Sel juhul on ega ning ja ei täiesti võrdväärsed, nt See, mis oli, on möödas ega (= ja ei) tule enam kunagi tagasi

Vormilt eitaval lausel võib vahel olla hoopis jaatav sisu. Lause võib eitav olla näiteks viisakuskaalutlustel, nagu eespool vaadeldud küsilausetes Ega teil külm ei ole? Ega/kas te ei lubaks mind läbi? Mõnel juhul võib jaatava sisu edastamiseks kasutada nii jaatavat kui ka eitavat verbivormi, nt mööndlauseis: Mida sa ülemusest ka arvad = ei arva, käsu pead ikka täitma, ja kuni-ajalauseis: Töölised streigivad, kuni juhtkond on rahuldanud nende nõudmised = pole rahuldanud nende nõudmisi.