Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Sihitis

Täis- ja osasihitis

Täissihitis aluseta lauses

Nimetavalise täissihitise kasutamine umbisikulise tegumoe ja da-tegevusnime korral tuleneb ühest ja samast tingimusest, nimelt aluse puudumisest. Kui verbivormil puudub alus, vormistatakse aluse taoliselt, s.o nimetavas käändes, temast tähtsuselt järgmine element – (täis)sihitis. Nt Laps viidi lasteaeda. Meil soovitati võtta teine raamat. Minu ülesandeks on lahendada see küsimus. Armastada isamaad on täita oma kohus rahva ees. Jaak astus poodi kavatsusega osta ülikond. Teil tuleb laud ära koristada.

Siin on siiski üks erand. Kui da-tegevusnimi on ise lauses sihitiseks, siis seda laiendav (täis)sihitis on omastavas käändes, nt Kuidas te julgete tõmmata meie vahele võrdusmärgi? (Seda muidugi juhul, kui da-infinitiivi põhiverb ei määra teisiti, vrd Aktsiaseltsi üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduseAktsiaseltsi üldkoosolekul otsutati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus.) See on tingitud sellest, et da-infinitiivne sihitis (tõmmata) moodustab öeldisverbiga tihedalt kokku kuuluva sisulise terviku, nii et nimisõnaline sihitis (võrdusmärgi) kuulub pigem kogu ühendi verb + da-tegevusnimi (julgete tõmmata) juurde kui da-tegevusnime enda juurde. Et niisugusel ühendil on alus olemas, siis välditakse sihitise vormilist kokkulangemist temaga ning kasutatakse omastavat käänet.