Autoriõigus:  Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

SISSEJUHATUS
ORTOGRAAFIA
MORFOLOOGIA
SÕNAMOODUSTUS
SÜNTAKS
LEKSIKOLOOGIA

SÜNTAKS

LAUSE EHITUS

Lausetüübid suhtluseesmärgi järgi

Küsilausega pöördutakse kellegi poole, et midagi teada saada. Küsilauseid on kahte liiki: valikküsilaused ja eriküsilaused.

1. Valikküsilause on küsilause, mille võimalikud vastused on ette antud, nii et kuulajal jääb nende seast ainult õige välja valida, nt Kas sa kuulasid meie juttu pealt? - Ei kuulanud. / Jah, kuulasin. Kas sina tegid taldriku katki? - Jah, mina. / Ei, Jüri. Kas te joote teed või kohvi? - Kohvi./Teed.

Valikküsilauset vormistab:

  1. lausealguline küsisõna kas, eitavas lauses ka ega, nt Kas sul täna aega on? Kas sa siis seda ei teadnud? Ega sa mind (ei) peta?;

  2. öeldisverbi viimine lause algusesse ning aluse vm tegevussubjekti asetamine verbi järele, nt Tuled sa homme meile? On sul palju raha?

  3. lause lõpus paiknev küsijätk (suulises argikeeles), nt Juku läks kinno või? Maailm läheb hukka, ah? Vanamees tuli koju, mis? See oli hea näidend, kas polnud?

Suulises keeles on levinud ka küsimuse väljendamine ainuüksi tõusva intonatsiooni abil. Kirjas tähendaks see lihtsalt küsimärgi asetamist väitlause lõppu, nt Sa lähed Haapsallu? Kirjalikus tekstis võiks sellele eelistada kas- või sõnajärjeküsimust. Ajakirjanduslik moeliialdus on küsimuspealkirjade vormistamine pelgalt küsimärki kasutades. Nt Ta on hea inimene? Meil läks teisiti? Demokraatiat ei saa olla? Õppimine on auasi?

2. Eriküsilause on küsilause, mille puhul võimalikke vastusevariante ette antud pole. Küsimus käib lause üksikute osade kohta ning küsimust vormistavad küsivad ase- ja määrsõnad. Nt Kes kuulas meie juttu pealt? - Mina / Juku / Keegi võõras mees / Mitte keegi. Kuhu me homme läheme? - Kinno / Kontserdile / Maale / Vanaema juurde / Mitte kuskile. Küsisõna paikneb lause alguses. Selle jätmine küsimustatava lauseliikme kohale on võimalik vaid nn kajaküsimustes, mida pruugitakse siis, kui küsija ei kuulnud päris täpselt, mida kõneleja ütles, ja peab vajalikuks üle küsida. Nt Õpilasi on teie klassis kui palju? Põldu on teie talus mitu hektarit?

Lausega, mis on oma vormilt küsilause, võib mõnikord edasi anda hoopis väidet, nt On see siis mingi põhjus? Selliseid lauseid nimetatakse retoorilisteks küsilauseteks.