[VOT] Vadja keele sõnaraamat

ahnõ Lu J-Must., g ahnõõ ahne | vn жадный
Lu ahnõ ińemin nät hulkuʙ silmät harrillaa, kõikk võttaiz enellee ahne inimene, näe, käib silmad pärani, kõik võtaks endale

ahoĺin (J), g ahoĺizõõ J avar, lai | vn просторный, широкий
a üülle, tšäärittü ahoĺizõõ tulupaa süämee, häülüb ümper mõizaa aga öösel, mähitud avarasse kasukasse, käib (öövaht) ümber mõisa

aigõttaa: aigõtta Li ajuti, vahetevahel | vn время от времени
tämä meil eb õõ koko aika, a tšäüʙ väliaigõlla, aigõtta tema ei ole meil kogu aeg, aga käib vahetevahel, ajuti

alattu Lu alati | vn всегда
alattu tšävvää kasta teetä müü alati käiakse seda teed mööda
meil tšäüb alattu vätši meil käib alati rahvast.
Vt. ka alati, alõzii

arkollaa ~ argollaa M harkis, harali, laiali | vn расставив (ноги), распростерев (руки)
jalgad arkollaa jalad harkis
tšäüʙ arkollaa käib, (jalad) harkis
tšäed on argollaa käed on laiali
arkollaa sõrmõᴅ sõrmed (on) harali

arvaa Li
1. harva | vn изредка
tämä meil on arvaa, tšäüb arvaa ta on meil harva, käib harva
2. harvalt, hõredalt | vn редко, неплотно
latti on se ŕuugussa tehtü laki; nämä võissa õlla plotnossi, a võissa õll i arvaa laudi on see lattidest tehtud lagi; need (= latid) võivad olla tihedalt, aga võivad olla ka harvalt.
Vt. ka arvassi, arvastaa, arvoiltaa, arvokkõizõõ, arvõõ

arvoiltaa J-Tsv. = arvassi
arvoiltaa tšäüb meit kattsomõᴢ harva käib meid vaatamas

atlassi M J-Tsv., g atlasii: atlassii J atlass | vn атлас (материал)
J rikka mehe nain tšäüp šolkkõᴢ ja atlassiᴢ rikka mehe naine käib siidis ja atlassis
M atlassi aluᴢ atlassvooder

bakenbardaᴅ M = baakiᴅ
näd on laskõnnu bakenbardaᴅ, tšäüb bakenbardojõõkaa näe, on lasknud (kasvada) põskhabeme, käib põskhabemega

braaga M J, g braagaa (suhkrust ja pärmist valmistatud) õlletaoline jook | vn брага
J braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, näteli-päivät tšäüʙ, mõni paab i umalaa {b}-t tehakse suhkrust, suhkrut ja pärmi pannakse, nädalapäevad käib, mõni paneb ka humalat

böŋgertellä M büŋgertellä J büŋgertell J-Tsv., pr böŋgertelen ~ böŋgerteen M büŋgerteen J, imperf böŋgertelin M frekv
1. püherdada | vn валяться
M sika böŋgerteeʙ roojaza siga püherdab poris
2. vänderdada; komberdada; kahlata, sumada | vn шататься (на ногах); плестись; брести
J laχs nät siin büŋgerteeʙ laps, näe, vänderdab siin
J meeb büŋgerteeʙ, tšen kehnossi tallaaʙ komberdab (öeldakse selle kohta), kes halvasti käib
M raskaz on böŋgertellä suurõza lumõza raske on kahlata sügavas lumes
3. J-Tsv. solistada, pladistada | vn плескаться

d́eela Li J d́eelõ J-Tsv. d́eel ~ d́jeel J diela (Lu) d́ela K, g d́eelaa ~ d́eela Li J dielaa Lu asi | vn дело
Li juttõõ kui õli d́eela räägi, kuidas asi oli
J se ebõ·õ sinuu d́eela kassõõ paikkaa see pole sinu asi selle koha pealt
J lähetti sõtamehii(t) kattsoma, oŋko se d́eel tõtt saatis sõjamehi vaatama, kas see asi on tõsi
J kõig oj jumalaa d́eel kõik on jumala teha (jumala asi)
J no et siä ilm d́eela meill tullu noh, ega sa ilmaasjata meile tulnud?
K se on mokoma d́ela taina see on niisugune salaasi
J sütšüzüll mill õltii suurõd litš-nõid d́eelõᴅ sügisel olid mul tähtsad isiklikud asjad
J d́eelõt panna ajattõõma asjad panevad mõtlema
J d́eel lähsi väärii asi läks viltu
Li kui d́eelaᴅ kuidas käsi käib?
■
Li tehtii d́eelaa harrastati coitust

domovikka K R L P M Kõ Lu Li J domovikk Lu J, g domovikaa P Lu Li J maja-, kodu-, taluhaldjas | vn домовой, домовик, дворовик
K ved́ jõka taloz on domovikka igas majas on ju majahaldjas
L domovikka on venäissi, a altiaz on vaissi {d.} on vene keeli (majahaldjas), aga {a.} on vadja keeli
Lu järvezä õltii haltijaᴅ, a kotona õltii domovikaᴅ järves olid haldjad, aga majas (kodus) olid majahaldjad
L domovikka daavisaʙ majahaldjas painab (= käib luupainajaks)
Kõ domovikka õli lauttoiᴢ taluhaldjas oli lautades
M milla domovikka var̆raapõõ ovõssa murti taluhaldjas painas mul varem hobust
Lu taloo domovikka kannab dobraa taluhaldjas kannab vara.
Vt. ka laivadomovikka
Vt. ka dvorovikka

džimmi (J-Tsv.), g džimmii (omaaegne moodne teravaninaline peoking) | vn ботинки «джимми» (модная в свое время обувь с узким носком):
häülüb niku kurki, moodnoid džimmid jalgõᴢ käib nagu kurg, moodsad peokingad jalas

eessä K M Ja-Len. Lu Li J eessᴀ̈ Ku eesse Lu J eess M Lu J ees J-Tsv. iessä K-Ahl. iess L P
1. adv eest | vn спереди; прочь с (кого, чего)
Lu tämä on eess i takkaa nagrõttõva ta on eest ja tagant naeruväärne
Lu eessä saab veittää, tõmmõtõ eest saab vedada, tõmmata
Ku perednikaa tokut́śid eessᴀ̈, t́śüttönnᴀ̈ lahzee teeᴅ (kui) põlle pillasid eest, (siis) teed (= sünnitad) tüdrukuna lapse
L nõiskaa iess minge eest!
Li mee eessä poiᴢ mine eest ära!
2. postp eest, lähedalt | vn из-под, у
M kase tütrikko on nii korjaa, nen̆nää eessä eb näe entääᴢ see tüdruk on nii uhke, et (oma) nina ette ei näe (= käib nina püsti)
3. postp eest, asemel | vn за, вместо
M meil õltii kõikk palkallizõt karjušiᴅ, palkaa eessä tehtii töötä meil olid kõik palgalised karjused, palga eest tegid tööd
L müö sinuu iess vassaamma me vastame sinu eest
J dalisko fet́kaa eesse karjušii paastõrissi meen või lähen Fedka asemel karjase-abiliseks.
Vt. ka neessä

eittsinikka (J), g eittsinikaa = eittsenikka
kakk annõtaa opõzõllõõ, a muna annõtaa eittsinikalõõ, tšen tšäüb opõzõõkaa kakk antakse hobusele (floorusepäeval), aga muna antakse õitsilisele, kes käib hobusega (õitsil)

eitütüᴢ M eitütüs J-Must. höütütüᴢ Lu Li, g eitütühsee: eitütüssee M (herne)hirmutis, peletis | vn пугало, чучело
M piäp panna taralõ eitütüᴢ, että linnuᴅ eivät seiseis marjoi tuleb panna aeda hirmutis, et linnud ei sööks marju
M paamma täm̆mää kanojõõ eitütüssessi peentärää päälee paneme ta kanade hirmutamiseks peenra peale
Lu varõsõd ain tultii, siis pantii kuhilall höütütüᴢ varesed üha tulid, siis pandi hakile hirmutis
M kańivaa eitütüᴢ kanepi-, hernehirmutis
M tšen on kehnossi sõvõnnu, sis juõllaᴢ: siä niku nurmõõ eitütüᴢ kes on viletsalt rõivastunud, siis (selle kohta) öeldakse: sa oled nagu hernehirmutis (põlluhirmutis)
M makko on lahsii eitütüᴢ (rehe)tont on laste hirmutis
M häileʙ niku rahvaa eitütüᴢ käib ringi nagu peletis (heidutis)

elo-iiri Kõ Li Ra J „eluhiir” (närvitõmblus lihastes; vere tukslemine soontes) | vn тик (непроизвольное подёргивание мышц века и т. д.; заметно сильное биение пульса)
Li elo-iiri hüpip silmäᴢ silm(alaug) tõmbleb („eluhiir” hüppab silmas)
Kõ elo-iiri on ihoza, tšäeᴢ lihaste tõmblus („eluhiir”) on ihus, käes
J eloiiri tükäp sooniᴢ veri („eluhiir”) tuksleb soontes
J elo-iiri eläʙ, juõltii ku inimizel veri tšäüʙ „eluhiir” elab öeldi, kui inimesel veri käib.
Vt. ka elo-tiiro

elää Kett. K U L P M Kõ Lu Li Ra J (R V) elεä L P elä J-Tsv. el̆lää M Kõ ellää Po Lu Li Ku el̆lääɢ I Элла Pal₂ ellata Kr, pr elän K U L P M Kõ Po Lu Li Ra J elan Kr el̆lää vdjI I, 3. p Эляпь Pal₂ Ii-reg₁ Зелапъ Tum., imperf elin K R L P M Kõ V Lu Li J eĺin M V el̆lii ~ ellii I elada; asuda, olla; läbi saada; abielu elada, kokku elada | vn жить; проживать, обитать; сожительствовать
M kui elämmä kazee vuvvõõ, siz leeb nätšüvällää, kui leeb õttsaassaa voosi elettü kui elame selle aasta, siis saab näha, kuidas on (saab) aasta lõpuni elatud
J tšeŋ kauga eläp, se paĺĺo näeʙ vs kes kaua elab, see palju näeb
Lu miä ilma tüüttä ev või ellää ma ei saa ilma tööta elada
Lu inemin ep tunnõ ellää inimene ei oska elada
M elettii aivoo varmassi elati väga jõukalt
Lu ain elettii sopuzassi aina elati leplikult
Po sussiikaa eläᴅ, sussii viittä piεb i ulvua vs huntidega elad, huntide viisi tuleb ka ulguda
M sõittõlikookaa naizikookaa on kehno el̆lää riiaka naisega on vilets elada
J tämä eläb ain õmmaa elämissä ta elab aina omaette (elab oma elamist)
P kui eläᴅ kuidas elad (= kuidas käsi käib)?
P ühez rihez elettii talvõll, tõizõs suvõll ühes toas elati talvel, teises suvel
Lu linnalain eläb lidnaᴢ linlane elab linnas
Li müü elämmä eri me elame lahus
M sarvi läheb vällää, siz jääp päh̆hee tolo, mikä eläp sarvõõ alla (kui) sarv tuleb ära, siis jääb pähe tohl, mis on sarve all
L tontti on paha, jõka paikkaz eläʙ kurat on paha, (ta) asub igal pool (igas paigas)
Lu kui eläd mińd́aaka kuidas sa miniaga läbi saad?
L täm starikaakaa eli ta elas vanamehega (= oli vanamehega abielus)
M tämä naizikookaa nõis elämää ta hakkas naisega (kokku) elama

erittää³ J-Tsv. = erillää
häpelikko häülüp tõisiiss erittää häbelik käib teistest eraldi

fiikkiillä ~ fiikkillää Lu adv, fig
1. kirtsus (nina kohta) | vn сморщенный (о носе)
ain tšäüb nenä fiikkillää aina käib, nina kirtsus (= on aina rahulolematu)
2. püsti (nina kohta) | vn задранный (о носе)
nät ku on uhkaa inemin, nenä fiikkiillää tšäüʙ vaat, küll on uhke inimene, käib, nina püsti

gimnazi Lu J-Tsv., g gimnazii J gümnaasium | vn гимназия
Lu tämä tšäüb gimnaziᴢ ta käib gümnaasiumis

gorbaza: gorbaᴢ Ra gorbõᴢ Lu J-Tsv. küürus | vn сгорбившись
Lu kannii on gorbõz niku lookka nii on küürus nagu look
J häülüb gorbõᴢ, jeeĺe kannõb vanoi luit käib küürus, vaevu kannab (oma) vanu luid

gorbiiza Lu Li gorbiiᴢ J-Tsv. gorbizaa M Lu gorbiza I küürus, kühmus | vn сгорбившись, сутуло
M vana inehmin tšäüb gorbizaa vana inimene käib küürus
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
J noor meez, a jo oŋ gorbiiᴢ noor mees, aga juba on kühmus

gudittaa (Li), pr guditan: guditõn Li, imperf guditin heli tekitada | vn производить звук, гудеть, звенеть
bubentšikkõ, .. siäl süämmez .. mokomain ümmärkõin, mikä siäl häülüʙ niku erne, i sis siäl tšäüp süämmes, sis see guditõʙ kuljus, .. seal sees .. niisugune ümmargune, mis seal liigub nagu hernes, ja siis käib seal sees (edasi-tagasi), siis see tekitab heli (= täriseb)

hajallaa: haijallaa ~ haijalla·a ~ haijõllaa M hajali, harevil (juuste kohta); laiali, segi | vn растрёпанно (о волосах); в рассыпную
häiläp ivusõt haijalla·a käib, juuksed hajali
pää on niku avu, haijalla·a pea (= juuksed peas) on nagu ahjuluud, harevil
lööp haijallaa kuli lidnaa lööb laiali kurni(mängu) linna

harpata P M arpata Kett. (K-Ahl.), pr harppaan P M arppaan K, imperf harppazin P M = harkata
M tõin inehmin meeʙ kõv̆vii, a siä d või kõv̆vii mennä; sis täm sillõõ juttõõʙ: no harppaa lad́d́assi, no harppaa lad́d́õpassi, harppaa, elä od́d́a jalkoi teine inimene käib kiiresti, aga sina ei saa kiiresti käia; siis ta ütleb sulle: no astu pika sammuga, no astu pikema sammuga, astu, ära hoia jalgu!
P piäp harpata või üpätä, kanava on lad́d́a tuleb (üle) astuda või hüpata, kraav on lai
M harppaa üli astu üle (kraavi)

hoirua J-Tsv., pr hoirun J, imperf hoiruzin J kõikuda, tuikuda; ringi käia (pea kohta) | vn пошатываться; кружиться (о голове)
taita pöörtüziŋ ku pää hoiruʙ vist sain vingumürgistuse, et pea käib ringi.
Vt. ka hairoa, hairoossa

hooku Li J-Tsv. (M), g hooguu J
1. hingus, hingeõhk, -aur; (tuule)hoog, puhang | vn дыхание, пар, идущий изо рта; порыв (ветра)
J hooku tuõp suuss hingeõhk tuleb suust
J hooku tšäüb läpi seiniiss (vanoiz oonõiᴢ) (tuule)hoog käib seintest läbi (vanades hoonetes)
J tuulõõ hooku tšäüb läbi tuulehoog käib läbi
2. õhk, gaas | vn воздух, дух
M sis tehäᴢ naaskõlika seltšääsee aukko, laskõas sitä hookua vällää siis tehakse (lehmale puhituse korral) naaskliga auk selga, lastakse seda õhku (gaasi) välja
J hooku tuli poolikoss väĺĺä gaas tuli (õlle)vaadist välja
3. jõud | vn сила
J ep tappa hookua tüüt tehä ei jätku jõudu tööd teha
J hooku tuõp rakkoiss süämee jõud tuleb (keha)rakkudest südamesse

huimata M (Kett. Li) uimata (Kett. K-Ahl.) huimõt J-Tsv., pr huimaaʙ Kett. M J huimaʙ J, 1. p uimaan K-Ahl., imperf huimazi impers pead pööritama panna | vn кружить, вскружить (о головокружении)
M millõ alkõ huimata päätä mul hakkas pea ringi käima
Li nii paĺĺo põlõtti, jotta nõisi huimamaa pääss, viskaz niku päässä maalõ nii palju suitsetas, et pani (tal) pea pööritama, tekitas nagu tasakaaluhäireid
J nii kõvassi huimaʙ, tait pöörü meni pähäse pea käib nii kõvasti ringi, vist läks ving pähe

häileä (M), pr häilen M, imperf häilin = häilätä
häileʙ niku rahvaa eitütüᴢ käib ringi nagu peletis

häilätä M häülätä M (Li-Len.), pr häilään ~ häülään M, imperf häiläzin M häüläzin M Li ringi käia, ringi joosta; hulkuda, uidata | vn ходить, расхаживать; бродить, шататься (без дела)
M täm häilääb niku nättünikkä ta käib ringi nagu kaltsukaupmees
M häilääb ain ampaad irviillää käib aina, hambad irevil
Li pienen häüläzimmä kõik naapuri lahzeᴅ [= lahzõᴅ] parvõs (Len. 299) väiksena jooksime ringi kõik naabrilapsed koos
M häilääp tšülässä tšüllää, on mokoma tolkutoo hulgub külast külla, on selline arutu
M häülään mettsäzä hulgun metsas.
Vt. ka häülüä

häilää M Kõ äülää P, pr häilän M Kõ äülän P, imperf häilin
1. käia, liikuda; ringi käia; hulkuda | vn ходить, двигаться; расхаживать; бродить, шататься (без дела)
M häiläb ivusat haijalla·a käib, juuksed hajali
M kui paĺĺo naizikko häiläʙ raskaanna kui kaua (palju) käib naine rasedana ringi?
M tütteril eb õllu aikaa süüvvä ili kinolaiza häilää tüdrukutel ei olnud (ennemalt) aega (maiustusi) süüa ega kino(de)s käia
M tuŋkukala kuttsuaᴢ, nävät partitta·a häiläväᴅ, sis ku on kutuaika kudekalaks kutsutakse, nad liiguvad parvedena siis, kui on kudemisaeg
Kõ miε jään itšäässi häilämää ma jään igavesti hulkuma
2. kõikuda, tuikuda, taaruda; õõtsuda, hõljuda | vn колебаться, шататься; качаться
M täm nii paĺĺo jõi, jo alkõ häilää bokalt bokalõõ ta jõi nii palju, (et) juba hakkas tuikuma küljelt küljele
P puu algaʙ äülää puu hakkab (tuules) õõtsuma
M senes paikkaa aivo kõv̆vii häili soo selles kohas õõtsus soo väga tugevasti.
Vt. ka häülüä

höürüttää: höürüttä J-Tsv., pr höürütäʙ: höürüteʙ J, imperf höürütti impers panna pead ringi käima | vn вызывать головокружение
höürütep pääss pea käib ringi

hümmä: hümme J-Tsv., g hümmää J värin, vabin | vn дрожь
tšülmess hümme tšäüb üli seĺĺä külmast käib värin üle selja

iĺĺakkõizõõ ~ iĺĺäkkõizõõ ~ iĺĺekkõizõõ M tasakesi; ettevaatlikult; aeglaselt, pikkamisi | vn потихоньку, втихомолку; осторожно; медленно
mitäleeb lahz izze enelle idgõb iĺĺek-kõizõõ laps millegipärast nutab tasakesi omaette
piäb iĺĺakkõizõõ kuivata pehmiäkaa šižgaakaa peab ettevaatlikult kuivatama pehme lapiga
opõn meeʙ iĺĺakkõizõõ jalka jalgolta hobune käib aeglaselt sammu.
Vt. ka iĺĺakkoizõõ, iĺĺõkkõizõõ

iĺĺukkõõzii: iĺĺukkyõzii P aeglaselt, pikkamisi | vn медленно
tšäüb iĺĺukkyõzii käib aeglaselt.
Vt. ka iĺĺaa, iĺĺakkoittaa, iĺĺakkoo, iĺĺakkõizõõ

inta¹ K Lu J (Kett. P M-Len.) int J-Tsv. hinta Lu, g innaa Kett. P Lu J inna Lu J hinnaa Lu
1. hind | vn цена
Lu miε võtan kõikk, antagaa seness innass ma võtan kõik, andke selle hinnaga
J innõd oŋ kõvaᴅ hinnad on kõvad
J int laŋkõᴢ hind langes
J noh, miltäizee innaa paad opõizõlõõ päälee noh, missuguse hinna sa hobusele määrad?
Lu paĺĺo kazell on hintaa ~ J migäss innõss tšäüʙ (kui) palju see maksab?
J leivele on inta lizättü leivahinda on tõstetud (leivale on hinda lisatud)
Lu vad́d́aa tšeeli on nüt suurõz innaᴢ vadja keel on nüüd kõrges (suures) hinnas
J noorutta pitäis pittää innõᴢ, noorutta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (pidada hinnas), noorust tuleks hoida
J nooruu inta pitäiz oitaa noorust tuleks hinnata (nooruse hinda tuleks hoida)
2. (töö)tasu, palk | vn оплата, заработок, жалованье
Lu końušnikalle mahzeta palkka rahalla, kuusi rubla õpõzessa, siitte tämä mahzap pastõrille, kui nävät sovita inna ka [= innaakaa] (Len. 282) hobusekarjusele makstakse palk rahas, kuus rubla hobuse pealt, sellest ta maksab (ise) abikarjusele (nii palju), kuidas nad palga suhtes (palgaga) kokku lepivad
P senee peräss miä issuzin sinuukaa rinnaa, etti saim miä suurõõ innaa seepärast ma istusin sinuga kõrvuti, et ma sain (selle eest) suure tasu
K ja siz emä tšäüp tüöleesee rahvaalõõ, uotavaa intaa, seitsee kopeikkaa päiväᴢ ja siis käib ema inimeste juures tööl, viletsa palga (odava tasu) eest, seitse kopikat päevas

irvillää Kett. P M Lu Li J-Tsv. irvillä·ä P M irvillεä L P irvillä Lu irvilää J hirvillää Ku irevil | vn с оскалом (наречие)
M häilääʙ ain ampaad irvillää käib alati, hambad irevil
M tämä ampaad irvillää tapõttu ta on tapetud, hambad irevil
Li puikoo ku tõmpõzin poiᴢ, sis sõrmõõ panin varrii vettee i irvillää i väärillää, što vaivõttaaʙ kui tõmbasin pinnu välja, siis panin sõrme kuuma vette, ja (olin, hambad) irevil ja ise kõveras, (sest) et valutab.
Vt. ka irvellää, irvüllää

isutuzlauta Lu Li
1. istelaud, -pink | vn сиденье, скамья, скамейка
Lu vätši tšäüʙ issumaᴢ, isutuzlavvaᴅ õllaa rahvas käib (koos) istumas, on istepingid (pandud)
Lu kaŋgaspuila on isutuzlauta kangaspuudel on istelaud
2. pootsmantool | vn беседка, судовой подъёмник
Lu isutuzlauta, seneekaa nõsõtaa maštii pootsmantool, sellega tõustakse (laeva) masti.
Vt. ka issulauta

ivuᴢ Al. K-Ahl. P M Lu Ra J-Tsv. (Kett. R L Kõ I Kr) ivuuᴢ L (K P J I) ivvuᴢ (Lu) iuᴢ (Ke Po Lu J I Kr) iguᴢ (R-Eur.) juuᴢ [?] (I) hivuᴢ Kõ hiuᴢ Ku (K-Sj. J) Ивуса Pal₁ Ii-reg₁ И́вуса K-reg₂ ühuse Kr, hrl pl ivuhsõᴅ Kett. L P I (Kõ Ra J-Must.) ivuhset K-Ahl. ivuuhsõᴅ K L I ivuχsõᴅ ~ ivuuχsõᴅ P ivukseᴅ (R-Reg.) ivuksad K-Sj. ivussõᴅ Al. Kett. P M ivusset R-Lön. Lu-Len. ivusõᴅ Kett. M Lu Li Ra J ivuset R-Reg. ivusaᴅ M Lu ivuusõᴅ J ivvusõᴅ Lu iuhsõᴅ Po I iuχsõᴅ J iuφsõᴅ (Ke) iussõᴅ Lu igusset R-Eur. juuhsõᴅ (I) hivussõᴅ (Kõ) hiusõᴅ J hiuset K-Sj. Г̧ ïуксетъ Pal₁ iuset ~ ihwuscht ~ ihhust Kr juuksekarv, karv; juus, juuksed | vn волос; волосы
Lu tšülmässä se tuõʙ, ühtkaa ivussa eb õllu pääᴢ, plešši meeᴢ külmast see tuleb, ühtegi juuksekarva ei olnud peas, kiilaspäine mees
J kuss hitolt om puutunnu [= puuttunnu] naisiijõ ivuᴢ kust kuradilt on (siia) sattunud naiste juuksekarv?
J parra ivuᴢ meep šikkõra habemekarv läheb krussi
Lu ühs ivusõõ karv ilma suudimatta eb lähe vs üks(ki) juuksekarv ei lange (peast) ilma ette määramata
P mill elo õli niku ivuhsyõ karva kk mu elu oli nagu juuksekarv(a otsas)
M ivus pittšä, a meeli lühüᴅ ~ ivus pittšä, a ladva lühüᴅ vs juus pikk, aga aru lühike
P vaatan kast kaunissa ivuss vaatan neid punaseid juukseid
Lu ivusõd õltii alla põlviee pitšäᴅ juuksed olid pikad, allapoole põlvi
Lu plešši inemin tšenell bõõ iussii kiilaspea inimene (on), kellel pole juukseid
M ivusõd õllaz valkõaᴅ, a äpiät ebõõ juuksed on hallid (valged), aga südametunnistust (häbi) pole
M tämä nii kõvassi heittü, ivusõd nõisti pissüü ta ehmus nii kõvasti, (et) juuksed tõusid püsti
M kazel inehmizel on enäp kasta võlkaa kui ivussia pääᴢ sel inimesel on rohkem (seda) võlga kui juukseid peas
M häiläb ivusat haijallaa käib (ringi), juuksed laiali
M ivusõd on laskõnu šaadrillaa juuksed on vajunud sorakile
M ku kaugaa et sugõ, siz on ivusõd vanunuᴅ kui (sa) kaua ei kammi, siis on juuksed vanunud
Lu minuu vunukal on ivusõt tšikkaraᴢ minu lapselapsel on juuksed lokkis
M näd ivusat pissüä niku avupää näe, juuksed püsti, nagu sasipea
Ra kudrid ivusõᴅ ~ Lu tšippur ivuᴢ ~ tšikkar ivuᴢ lokkis juuksed, kähar juus
J arvad ivusõᴅ hõredad (harvad) juuksed
M kõv̆vii guustat paksud ivusõᴅ väga tihedad, paksud juuksed
Lu täll ain on sirkaad ivusõᴅ tal on alati siledad (= siledaks kammitud) juuksed
Lu musad ivusaᴅ, murja süä, valkaad ivusaᴅ, vaĺjo süä vs mustad juuksed, pehme süda, valged juuksed, vali süda
J liigõᴅ ivusõᴅ ~ võõrad ivusõᴅ valejuuksed
M kunnõ irte ivuzila .. (Al. 48) rl kuni (olen) lahtiste juustega (= kuni olen veel neiu, vallaline) ..
Lu miä menin ivusõõ leikkaajal ma läksin juukselõikaja juurde
J ivusõõ tolkka ~ ivuᴢ butšk juuksesalk
■
Lu ivusõõ lõikkaaja õielõikaja (taimekahjur); sajajalgne.
Vt. ka irti-ivuhsõᴅ, süntü-ivussõᴅ, tšikkarivuᴢ

jahsaa Al. Kett. P M Kõ (K-Ahl. R-Reg. J-Must.) jahsa J-Tsv. jahsaaɢ (I) jaχsaa Ke-Set. jaχsaaɢ (I) jaahsaɢ I jaassaak vdjI-Set. jaksaaɢ I jaksaa (Ku), pr jahzan Kett. P M Kõ (sõnatüvi | vn основа слова:) jahza- J-Must. jaχzan Ke -õn J jahsan Kett. K-Ahl. M-Set. J-Must. jaahsaa ~ jaksaa I, imperf jahzõn P M jahzin J jaahsii ~ jaksõõ I
1. jalgu lahti võtta v. teha | vn разувать(ся), -ть(ся)
Kõ ku vizgattii jalgass vällä mikä sill on jalgaz i siz ni juollaᴢ: jahsaa jalgaᴅ kui võeti (visati) jalast ära, mis sul jalas on, ja siis öeldakse nii: jalad lahti võtta
M oota, maama sillõõ jahzaʙ jalgaᴅ i eitäp sõvaᴅ oota, ema võtab sul jalad lahti ja rõivad seljast
Kõ ku suutuʙ, la täm on suuttunnu, õmaᴅ jalgaᴅ jahzaʙ kui (keegi) vihastab, (siis öeldakse) las ta on vihane, (küll) võtab oma(d) jalad (ise) lahti
2. jaksata, jõuda, suuta; võida, saada | vn мочь, быть в состоянии, быть в силах
I kõõz õl̆lii noori, miä jaksõõ paĺĺo tüütä tehäɢ kui (ma) olin noor, ma jaksasin palju tööd teha
P miä en jahza jalkoi jahsaa ma ei jaksa jalgu lahti võtta
I mato ootti, ootti, eb jahsannug oottaaɢ madu ootas, ootas, ei jõudnud (ära) oodata
I eb ühsiid dohtõri jaχsannug letšittäät tätä ükski arst ei suutnud teda (terveks) ravida
I miä en jaksaɢ sillõõ avittaaɢ mina ei saa (suuda) sind aidata
I näd́d́ee süümiss en jaksannus süüäɢ nende sööki ma ei võinud (vastikusest) süüa
I kõikkõlaizõd unõᴅ näed unõza, siiz ed i jaksaɢ magataɢ igasuguseid unenägusid näed unes, siis sa ei saagi magada
I tšihuʙ kiisseli, a müü jaksammaɢ pajattaaɢ kissell keeb, aga meie võime (sel ajal) rääkida
I pöörtüüᴅ sihessaaɢ rõhgaa, jaksad i koollaɢ oled niivõrd tugevasti vingumürgituses, võid surragi
3. (eitava kõne olevikuvormides:) haige olla, põdeda | vn (в отрицательных формах настоящего времени:) болеть, заболеть, занемочь
I ai ku miä en jaksaɢ oi kui haige ma olen
I eb jaksaɢ, läsiʙ (ta) on haige
I piäb mennäv vaattamaa kumpa rõhgaa eb jaksaɢ tuleb (seda) vaatama minna, kes on väga haige
I siä ed jaksaɢ, nõizõd läsimää sa oled haige, jääd põdema
■
Lu kui jahzõᴅ kuidas elad? ~ kuidas käsi käib?

jeeĺe J-Tsv. jeĺi Li vaevu, hädavaevalt | vn еле
Li tšivi on ni raŋkka, jott jeĺi kannan kivi on nii raske, et vaevu kannan (seda)
J häülüb gorbõᴢ, jeeĺe kannõb vanoi luit käib küürus, vaevu kannab (oma) vanu luid
J lamppi jeeĺe va tšüttääp põlõa lamp vaid vaevu hingitseb põleda.
Vt. ka jedvaa

joohsõva: juohsõva P, g joohsõvaa jooksva, reuma | vn ревматизм
juohsõva on tšäsiiᴢ, jalkoiᴢ, tšäüb jõka paikkaᴢ jooksva on kätes, jalgades, käib igas kohas

juttu K L P M Lu Li Ra J I (R-Eur. Kõ Ku), g jutuu K L P M Kõ Lu J Ku jut̆tuu M
1. jutt, kõnelus | vn разговор, речь, беседа
J pajat juttu väĺĺä, ku om pajattõmiss räägi (oma) jutt ära, kui on rääkimist
J mih́e siä öhzütteed inimiss õmiiz juttuiska miks sa eksitad inimesi oma juttudega?
M tällee tap̆paab juttua, jutulla bõõ õttsaa nii äärtä tal jätkub juttu, jutul pole otsa ega äärt
J kül sell inimizell juttu veerep suuss küll sellel inimesel jutt jookseb (veereb suust)
J juttu jäi seisoma jutt katkes (jäi seisma)
Li juttu maaᴢ jutt (on) läbi, jutul lõpp
Lu tuli jutussi tuli jutuks
Lu juttu juttua levväʙ vs jutt leiab jutu (= jutust tärkab teine jutt)
M nät sõna tooʙ jut̆tuu näe, sõnast saab jutt alguse (sõna toob jutu)
M elä tuŋkõõ räkänenä vanapid́d́e juttuusõõ, var̆raa vananõᴅ ära tüki, tattnina, vanemate (inimeste) jutu vahele: vara vananed
M elä tuŋkõõ jut̆tuu väl̆lii ära sega jutu vahele
Lu õõ vaiti, jo menid leppoijjaa õmaa jutuukaa ole vait, juba läksid oma jutuga rappa (Leppojja)
Ku hän jäi jutuukaa umpee ta läks (oma) jutuga ummikusse
J nõisi juttua tšeeroo ajama hakkas juttu sassi ajama
Lu johanto se juttu tšäi läpi pää see jutt tüütas juba ära (käis juba peast läbi)
Lu mitä juttua nävät pitäväᴅ mis juttu nad ajavad?
J juttua ajama rääkida; vestelda, juttu ajada
J suimõll ajõta juttua (külakonna)koosolekul räägitakse, aetakse juttu
J juttua vessemä (Tsv.) lobisema; kiiresti rääkima
P pajatimma üvεä juttua ajasime head juttu
M suv̆vaap paĺĺo pajattaa, da puustaa juttua armastab palju rääkida, ja (veel) tühja juttu
M milla tuli alu, etti tämä minu päälee turhaa juttua pajataʙ ma solvusin, et ta räägib minu peale tühja juttu
Lu tühjää jutuu nõssaja tühja jutu tegija (tõstja)
Li petoz juttu vale (jutt)
Li tolkutoi juttu mõttetu jutt
J tšeerolin juttu riugastega jutt
Li sala juttu salajutt
J nagru juttu (Tsv.) naljajutt
J mälehtüsee juttu mälestuskõne
2. kuulujutt, kuuldus | vn слух, молва
Lu ku mikä juttu meeʙ, kõiɢ nõisõvaᴅ pajattamaa kui mingi kuulujutt käib ringi (läheb liikvele), (siis) hakkavad kõik rääkima
Li jutud õltii, što tšuudittaastii mettseᴢ räägiti (olid kuuldused), et metsas kummitas (kummitati)
3. jutt, lugu | vn рассказ, история; байка
P miε sillyõ ühie pikkaraizyõ jutuu pajatan ma räägin sulle ühe väikese loo
M se bõlõ juttu, se on istori see pole (muidu) jutt, see on tõsilugu (ajalugu)
Li nee on kõig entizeᴅ jutuᴅ need on kõik endisaegsed lood
I mitä näitä pajattaaɢ, juttuloja. jo aikaa meni paĺĺo, näitä piti unohtaaɢ milleks neid rääkida, (endisaegseid) jutte. Palju aega on juba (mööda) läinud, need (= jutud) tuli unustada
J enn muinõin juttu ennemuistne jutt
4. jutlus | vn проповедь
Lu pappi luki tšerikkoz jutuu preester luges kirikus jutluse.
Vt. ka petozjuttu, salajuttu, uutisjuttu

järkeä Kett. K L M Kõ I järkiä L M Po I järkiε L järk̆kiä I järkiää K-Ahl. K-Al. järkää K-Al. K-Set.
1. kohe, otsekohe, sedamaid | vn тотчас, сейчас
K ku mentii eittsee, sis tehtii järkeä tuli kui mindi õitsile, siis tehti kohe tuli (= lõke)
L tulõ järkiε tagaas kotuo tule otsekohe koju tagasi
M näd jo ääli kär̆rääʙ, järkiä kuuluʙ, etti on vana ääli näe, juba hääl käriseb, kohe on kuulda, et vana hääl
2. K-Set. praegu | vn сейчас, теперь
3. aina, üha, järjest | vn всё, всё только; то и дело
M täm järkiä meep tal̆loi möö ta käib aina (järjest) talust tallu (talusid mööda).
Vt. ka järestää, järkeäzä

jürtši Kett. K L P M Kõ S Ja Lu Li Ra J I, g jürjii K Kõ I jürji J jürgii M jürd́ii S Ja I jürjee Lu
1. jüripäev | vn Юрьев день
Lu jürtši õli lehmijee praaznikka jüripäev oli lehmade püha
P a niikaa, urpavitt-soikaa jürtšin uomniiz ajaass lehmii karjaa aga nendega, urvavitstega aetakse jüripäeva hommikul lehmi karja
Kõ tšev̆vääl tšülvääᴢ kagraa, meil tšülvääs per̆rää jürtšiä kevadel külvatakse kaera, meil külvatakse pärast jüripäeva
Lu ku enne jürtšiä jürizeʙ, on tšülmä tšesä kui enne jüripäeva müristab, (siis) tuleb külm suvi
K laulõttii jürtšinä kui kõltaa mentii lauldi jüripäeval, kui mindi kolda (= kollaseks värviks taimi korjama)
Lu jürtšinä tšävvää jürǵiᴢ, jür-tšää pitämäᴢ jüripäeval käiakse jüripäeva pidamas
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole
L tševäd jürtši i sütšüzüü jürtši kevadine jüripäev (23. IV) ja sügisene jüripäev (25. XI)
L tševäd jürtšinn karja ja tabuni lazzõttii mettsεä kevadisel jüripäeval lasti kari ja hobusekari metsa (= välja)
M med́d́ee jürtši praaznikka presto·ĺnyi praaznikka meie jüripäev on kirikupüha
2. püha Jüri | vn святой Георгий
I paimõõ meeb ümpäri karjaa jürjii obraazaakaa karjus käib ümber karja püha Jüri ikooniga
M sinne mentii kummartamaa ja tšüzüttii seneltä jürgii obraazalta antõõssi sinna mindi kummardama ja paluti sellelt püha Jüri ikoonilt andeks
M jürtši jumala ~ K Kõ jürjii obraaza ~ Lu jürjee obraza ~ I jürd́ii obraaza püha Jüri ikoon.
Vt. ka sütšüzüü-jürtši, talvijürtši, tševädjürtši

kaarõttaa Lu kaarõtta J-Tsv., pr kaarõtan Lu kaarõtõn J, imperf kaarõtin Lu J (laeva) kaaretada, kaari (kohale) panna | vn прикреплять, прикрепить (к килю) рёбра (судового остова)
Lu kaarõtõttu aluᴢ, on kaarõt pantu kaaretatud purjelaev, kaared on (kohale) pandud
J vevve tšäüb aluss kaarõttõmaᴢ vend käib purjelaeva kaaretamas.
Vt. ka kaarittaa

kahsi Kett. Set. K L P M Kõ S Po Lu Li J I (R-Eur. R-Reg. Ra vdjI) kahs Len. K L P Pi-Len. Ke M Lu Li Ra J I Ku kaχs K R V kahhsi J-Must. kahzi K-Salm₁ Lu-Must. J-Must. kachs ~ kachs-che ~ kaxe Kr Кахси Tum. Ка́хси K-reg₂ Кахсъ Ii-reg₁, g kahõõ Kett. K M-Set. Lu Li Ra J kahee K-Ahl. Ku kahyõ P kah̆hõõ M Kõ I kahõ J kaks | vn два
J nämäd õllaa ku kahs tilkkaa vettä kk nad on (sarnased) nagu kaks tilka vett
M kahta surmaa eb õõ, a ühtä ed vältä kaht surma ei ole, aga üht (sa) ei väldi
J ühess ärjess kaht nahka t tšizgo vs ühelt härjalt kaht nahka (sa) ei võta (kisu)
J kahõss tšeiss (säikeess) hanse paglaa punota, kahõss inimizess pereä sünnütetä vs kahest keermest (säigmest) ju nööri punutakse, kahest inimesest pere(t) luuakse (sünnitatakse)
P kahs velliä kahõs puolõ tietä i tõin tõiss eväd näe. se on silmäᴅ mõist kaks venda kahel pool teed ja teineteist (nad) ei näe? – Need (see) on silmad
P lasut kahyõ puolyõ lentääväᴅ vs laastud lendavad kahele poole
M üφs tee, a kahs aźźaa kk üks tee, (aga) kaks asja
M ühs iiri, kahs äntää. – tšentšä i tšennää paglat (Set. 18) mõist üks hiir, kaks saba? – Pastel ja pastlapaelad
M kahõl emäl viizii poigõõ. – tšäet (Set. 18) mõist kahel emal (kummalgi) viis poega? – Käed
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
M mill on lehmä mussaa i valkõat, kahta karvaa mul on lehm musta ja valget (värvi), kahte karva
J jo on kahsi maata tapõttu juba on kaks (rehe)põrandatäit (vilja) pekstud
P lämmittääss kahs lämmikkua köetakse kaks küttekorda
I vakkaa kahs kõlmõᴅ vakka kaks-kolm
Ku hüü olt́śii päivää kahee kolmee vanaᴅ nad olid kaks-kolm päeva vanad
J kahõt sukad jalgõᴢ, tšülm ebõõ kahed sukad jalas, külm ei ole
S siäl tooš kahõt suudgaᴅ õlimma seal olime samuti kaks ööpäeva
M sis sööttääz üli kah̆hõõ tunnii siis söödetakse (last) kahe tunni tagant
Lu kahõõ välillä tootii ušatiikaa vettä kahe vahel toodi toobriga vett
Po eb vaattannu kaχχõi pùolõõ ei vaadanud kõrvale (kahele poole)
Lu jalka õli kahõs paikkaa kattši jalg oli kahest kohast katki
Lu .. siis tallab kahõl jalka(a) .. (Must. 159) .. siis käib kahel jalal ..
M kahõl viisiä saaʙ jutõlla kahteviisi saab öelda
J sõsaruzõd ühess peress, muut mõlõpat kaht laajaa õeksed on ühest perest, aga mõlemad on erisugused
Li ku tšülvetti siz võtõtti taas päält äesettii kahõlt kõrtaa kui külvati, siis uuesti äestati pealt kaks korda
Ra a pääle äesetää kahõlt piilᴅ aga pärast äestatakse kaks korda (üle)
Li kahõõ vellezee errostii kaks venda läksid lahku
Lu kahõõ taloo tapõttii riigaa kaks talu peksid rehte (koos)
Lu miä annin lahzil kahzii omenoo ma andsin lastele (igaühele) kaks õuna
M paa niitti kahzii kõrroo i tee sõlmu õttsaa pane niit kahekorra ja tee sõlm otsa
K kahsi sataa (Ahl. 42) kakssada
Lu perää peremes mahsi millõ kahs sattaa rublaa (Len. 278) pärast maksis peremees mulle kakssada rubla
K kahsi tuhatta (Ahl. 42) kaks tuhat
M tuli kahõõ tuhattõmõõ virstaa päässä kotoo tuli kahe tuhande versta tagant koju
K kahs tšümmeetä (Ahl. 41) kakskümmend
K kahs tšümmeet ühehsää kakskümmend üheksa
J näteliz lüüʙ vijjed vitsaᴅ, a kuus kahõt tšümmeneᴅ rl nädalas lööb viied vitsad, aga kuus kahedkümned
K kahsi toššamatta tšümmeetä (Ahl. 42) kaksteist
M kahs tõššmõtta tunnia öötä siiz nõisi laulamaa: χristo·ss vaskŕe·ss kell kaksteist öösel, siis hakkas (preester) laulma: Kristus on üles tõusnud!
J talvi saappõga päälüz õmmõlla kahs kõrtõin talvesaapa pealne õmmeldakse kahekordne
Lu kahs škiivanõ blokki kahe rihmarattaga plokk
J kahs rutškõin struga kahemehehöövel e. härghöövel
K kahs aarain ~ J kahs aarõin kaheharuline
■
P naizikko ep saa kahõss naine ei sünnita veel
J kahõ arvokaa inimizekaa kuitši et saa kokkoo otsustusvõimetu (kahe aruga) inimesega ei saa (sa) kuidagi kokkuleppele

kanatti Lu J-Tsv. konatti M, g kanatii Lu J kanati J tross; köis | vn канат
J kanati õtts siotti tõisõ kanatti tšiin trossi ots seoti teise trossi külge kinni
J lautti tšäüb üli laukaa kanattia müü parv käib (= liigub) üle Lauga trossi mööda
M konatti rihma köis, tross

kanniimokoma: kannimokoma Lu (J) kanni-mokoma Lu niisugune | vn такой
Lu õsa millõ kanni-mokoma kuraᴢ osta mulle niisugune nuga
J kannimokomõit brüllikkait uulii ilmõz enõõ nähnü niisuguseid pakse (pruntis) huuli pole ma ilmaski näinud
J mustõlain meep takann de nagrõʙ: millõõ kannimokomii durakkoit i piäʙ mustlane käib taga ja naerab: niisuguseid lolle ongi mul vaja

kazvattaa K L M Lu J (R P Kõ) kasvattaa (R-Reg. J-Must.) kazvõttaa Lu kazvattaaɢ I, pr kazvatan R Lu J, imperf kazvatin K L Kõ Lu J kazvatii I
1. kasvatada; idandada | vn растить, выращивать, вырастить; воспитывать, воспитать; проращивать, прорастить
Kõ ni miä kazvatin veĺĺia nii kaugaa ku jo kazvivaᴅ siis ma kasvatasin vendasid nii kaua, kui juba kasvasid (suureks)
P õlimma müö ühie ennie i ädää kazvatõttu rl me olime ühe ema ja isa kasvatatud
Lu miä kazvatin lahzõd ilma meessä, kõlmõt tükküä ma kasvatasin lapsed (üles) ilma meheta, kolm tükki
Lu se on sukkurill süütett, se on alvõss kazvõtt see on suhkruga söödetud, see on halvasti kasvatatud
I siz meilä õli õma koto kazvatattug opõnõ siis meil oli oma kodukasvatatud hobune
J jõka puu, mikä ü(v)vää viĺĺaa eb kasvata lõikataa maalõ (Must. 153) iga puu, mis head vilja ei kasvata, raiutakse maha
Lu kõik päivüt kazvataʙ päike kasvatab kõike
L leipεä kazvattaassa kasvatatakse vilja
M kazvatamma pomidorõita kasvatame tomateid
Lu õzrass kazvatõttii linnasõᴅ odrast idandati linnaseid
2. J-Must. (silmuskudumisel) silmi juurde luua, (silmkoe-eset) kasvatada | vn наращивать, нарастить (петли при вязании)
■
Lu tammia kazvataʙ kasvatab tiritamme
Lu tšäüb niku tammia kazvataʙ käib (kätel), (nagu) kasvatab tiritamme.
Vt. ka kazvatõlla, kazvottaa, kazvotõlla

katušši Ränk K P M-Set. (R Ja-Len.), g katušii K P
1. küün | vn сарай
R kõikk tšülä põĺi: koominaᴅ, saunaᴅ, katušiᴅ kogu küla põles (maha): rehed, saunad, küünid
P tien saatoᴅ, a sis paamma einää katuššii teen saod, aga siis paneme heina küüni
P tüttärikko tšäüp katuššiis pojoikaa makaamaᴢ tüdruk käib küünides poistega magamas
K vassa vaatid algõmma, katušissa kannõmma rl vast alustasime (= avasime) vaadid, kandsime (need) küünist (tuppa)
2. katusealune | vn поднавесье
Ja katušši einoja varte (Len. 249) katusealune heinte jaoks
3. katus | vn крыша
K viisaz vaatab viiloo alta, kavala katušii alta (Al. 52) rl tark vaatab viilu alt, kaval katuse alt.
Vt. ka katoᴢ, kelmessi

kerkiä¹ P M Kõ Lu Ra J (Li) ḱerḱiä M J kerkia J-Must. kerkeä M Kõ Lu J (L) kerkää Lu J kerkä ~ ḱerkä ~ ḱerḱä J-Tsv., g kerkiä: kerkää ~ kerkä J kerge | vn лёгкий
Lu se on kerkeä kantamuᴢ see on kerge kandam
Lu tuim vesi on kerkeäpi ku soolanõ mage vesi on kergem kui soolane
Lu tšezäl tšäüb inemin kerkiäs sõvaᴢ suvel käib inimene kerges riides
M tšentšä õli kerkiä tšentšimüᴢ pastel oli kerge jalanõu
Ra pokkoinikal lugõtõllaa: makkaa maata kerkiät surnule itketakse: maga kerges mullas
J jõka inimin etsib enelles ḱerkät eloa iga inimene otsib enesele kerget elu
Lu kerkiä tüü, kerkiä ammatti kerge töö, kerge amet
Kõ juõlla on kerkiäp kui tehä öelda on kergem kui teha
P gruoχata on kerkiä tuulata on kerge
■
Lu noorikko on kerkiä laajaa pruut on kergemeelne (kerget laadi)
J ḱerkä meeleka kergemeelne; kerge aruga, poole aruga
J kummaa tšeeli on ḱerḱiäpi rl kumma keel on kergem (= kärmem)
J nii oŋ kerkä jalgaka inimin on nii kerge jalaga (= kärme) inimene
J kerkä jalgõlõ kärme, kergejalgne
J ḱerkä tšäeka osav(a käega), lahtiste v. kuldsete kätega
J alki kerkäss tšäess torguitta: pääsi rikkassi tal oli kauplema hakkamisel õnnelik käsi: sai rikkaks
M kerkiä tšäsi helde(käeline)
J kerkä pääka (= üvä pääka) lahtise peaga (= hea peaga)
J kerkä int soodus hind
M nüd on kerkiä aisu nüüd on (toas) värske (kerge) õhk
Lu kerkeä tubakka poetubakas
Lu kerkeä liha kops

kerätä L Kõ Lu (K-Ahl. M-Set. Li Ra) keräte J kerät ~ ḱerät J-Tsv., pr kerään K M Lu kerεän L kerrään Lu Li kerän Ra J ḱerän J, imperf keräzin Kõ Lu J ḱeräzin J kerjata | vn просить милостыню, нищенствовать
Lu kerääjä kerrääʙ kerjus kerjab
J keräb leipä jummala nimell kerjab leiba jumala nimel
J räboi vaśk tšäüp kerämeᴢ rõugearmiline Vaska käib kerjamas
J ḱerättüä pala on raŋkk suhõ pissä kerjatud pala on raske suhu pista
L kerättü leipä kerjatud leib

killiissä Lu Li, pr killiin Lu Li killin Lu, imperf killiizin Lu refl kõdi karta | vn бояться щекотки
Lu elä kert kainan alussa, miä kõvassi killiin ära puuduta kaenlaalust, ma kardan väga kõdi
Lu mõnikaz on jurm, ep killi mõni on julge (= tuim), ei karda kõdi
Lu laaska tšäüʙ lehmää kilittämäᴢ, lehmä nii kõvassi killiiʙ ja tappaaʙ, meeb märjässi, hikkõõ (rahvauskumus:) nirk käib lehma kõditamas, lehm kardab nii väga kõdi ja trambib, läheb märjaks, higiseks (higisse)

kino M Lu, g kinoo Lu kin̆noo M kino | vn кино
M noorilla on õma jumala, on kino noortel on oma jumal, on kino
Lu miä kinoz näin, ku rullaakaa rullas šosseinõi teetä, samoχo·dnõi rulla ma nägin kinos, kuidas (tee)rulliga rulliti (rullis) maanteed, iseliikuv rull (oli)
Lu vätši tšäüvät kinnoo rahvas käib kinos
M tütteril eb õllu aikaa süüvvä ili kinolaiza häilää tütarlastel ei olnud (ennemalt) aega (maiustusi) süüa ega kino(de)s käia

klimppimissä Lu = klimppimizi
tämä tallaap klimppimissä ta käib longates

klimppimizi J limbates, longates, luugates | vn хромая, прихрамывая
klimppimizi tallaʙ käib longates

koira Kett. Ränk K L P Ke M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Kr (Pi vdjI) koirõ Lu J koire Kr koir Lu Li Ra J kõira K-Ahl. koera P Ku koerᴀ ~ koer Ku Коира Pal₂ Ко́эра K-reg₂ Ii-reg₁ Ко͡ера Tum., g koiraa P M Lu Li I koira J
1. koer | vn собака
M koira annab äältä koer haugub
Lu enne vihmaa koira pekerteeʙ enne vihma koer püherdab (maas)
Lu ku koira süüb rohtua, sis tääp kehnoa ilmaa, tääb vihmaa kui koer sööb rohtu, siis (see) ennustab halba ilma, ennustab vihma
Lu siä õõᴅ niku koira, ain nällizä sa oled nagu koer, aina näljas
M ahnas söömää niku koira ahne sööma nagu koer
Lu õõn väsünnü niku koira kk olen väsinud nagu koer
Lu nii eletää niku katiikaa koira kk elavad nii, nagu kass ja koer
Kõ koira koiraa tääʙ kk koer koera tunneb
Lu koir koiraa i suvvaaʙ vs koer koera armastabki
Lu suvvaat siä minnua niku koira keppiä kk sa armastad mind nagu koer keppi
Lu nät siä teiᴅ, katid i koirad nagrõvaᴅ kk näe, (mis) sa tegid, (isegi) kassid ja koerad naeravad
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei hammusta
Lu koira haukkuuʙ, a tuuli kannaʙ vs koer haugub, aga tuul kannab
M siε aukud niku mõizaa koira kk sa haugud nagu mõisa koer
J haukub niku viho-viimiŋ koir haugub nagu vihuviimane (kõige hullem) koer
Ku sill on elo niku papii koerallᴀ kk sul on elu nagu preestri koeral
J niku koira elo: jõgass leivä palass verrõta nagu koera elu: iga leivapala pärast näägutatakse
Lu silla tšeeli tšäüb niku koiraa äntä kk sul käib keel nagu koera saba
Ra koiraa pulmad ovaᴅ, siiᴢ joonitõllaa mõnt koiraa ühes paikkaa, kuza on emikko (kui) koera pulmad on, siis jooksevad mitu koera ühes kohas, kus on emane (koer)
P ärnäkäs koira ~ Lu Ra pagana koira tige koer
Lu hullu koira hull (= marutõbine) koer
Lu talo koira õuekoer, (maja) valvekoer
Lu lintu koira linnukoer
Lu tsepaa koira ketikoer
Lu ohotnikaa koira jahi(mehe)koer
Lu emikko koira ~ koira emikko emane koer
Lu kulli koira ~ koira kulli isane koer
M koiraa poika ~ Lu koira poika ~ I koira penikka kutsikas
2. subst., adj. koer, üleannetu, ulakas, häbematu | vn бесстыдник, наглец, собака; наглый, бесстыжий
Lu ep tunnõ lassa õpõttaa üvvii, lahzõd õpõtaʙ koirassi ei oska last hästi õpetada, õpetab lapsed koeraks (= häbematuks)
Lu nütt on vätši mennüt koirassi nüüd on rahvas läinud ülekäte
J elä õõ koirõnn ära ole häbematu
Lu siä õõt tšülä üvä, koto koira kk sa oled küla(s) hea, kodu(s) koer (= võõrastele hea, koduste vastu häbematu)
Li see õlitši mokoma koira poika see oligi niisugune koer (= üleannetu) poiss
Lu koira inemin tahop tõissa ain narria i pilkõta koer (= häbematu) inimene tahab teist aina narrida ja pilgata
3. voki keps, murd. karguti | vn шатун (самопрялки)
M se, mikä vokkia veeretäʙ, on koira see, mis vokki ringi ajab, on keps
M vok̆kii koira veeretäb ratassa vokikeps ajab ratast ringi
4. Ränk võrgukoer, -kutsikas (väike puust v. luust ese, mis võrgu kudumisel kinnitatakse võrgu serva, et ta oma raskusega võrgu silmad lahti hoiaks) | vn собачка (в сетевязании)
■
Lu inemin ku hulkub ilm aźźaa, siis tälle jutõllaa: siä tšäüt koiriil einää süüttemäᴢ kui inimene hulgub ilmaasjata (ringi), siis öeldakse talle: sa käid koertele heinu söötmas
Lu isä oŋ koirill einää antamaᴢ (vallaslapse kohta öeldakse:) isa on koertele heinu andmas
Lu siä teet koiraa nõjall tüütä sa töötad vastumeelselt
K koiraa ublikaᴢ ~ J koiraa õhsõnõmuᴢ koerapöörirohi, maruhein
M koiraa näärä ~ Po koiraa nääri ~ P M Lu koiraa nännä ~ Lu koira nänne odraiva
P Lu koiraa kagla koerakaelanurk (hoonel)
Lu koiraa väärä kiviluts e. emakala
Lu koir paalikka noodakoer (noota avali hoidev puu)
Lu Ra laiska koira laiskvorst, vedelvorst, venivillem.
Vt. ka emikkokoira, emäkoira, isäkoira, jahtikoira, karjakoira, ketti-koira, koppakoira, kotokoira, kullikoira, laiskakoira, lintukoira, nältš-koira, peni-koira, pää-koira, sukkakoira, tsepa-koira, tšülää-koira, vokiikoira
Vt. ka koirain

kolotuška P M Lu (J) kolotušk Lu J kalatuška K J, g kolotuškaa ~ kolotužgaa J (öövahi) lokulaud | vn колотушка
Lu üüllä meilä tšäüp tšülävahti läpi tšülää kolotuška tšäeᴢ, kolotuškaa lüüʙ öösel käib meil külavaht läbi küla, lokulaud käes, lööb lokku (taob lokulauda)
K vahill õli kalatuška tšäezä, ain lei sitä kalatuškaa (öö)vahil oli lokulaud käes, aina lõi lokku (tagus seda lokulauda)
J kalatuška õli puuss tehtü lokulaud oli puust tehtud
J kokkaa kolotužgõll pääle koksa vastu lokulauda

końušnikka Lu Li Ra końušnikkõ Lu, g końušnikaa
1. hobusekarjus | vn табунщик
Lu końušnikka tšäüb dabunaᴢ hobusekarjus käib hobusekarjas
Li ku meil końušnikka palkõttii i paastõri tooš palkõttii, siz maarjaassaa tšäütii końušnikka i paastõri üüttää i päivittää kui meil hobusekarjus palgati ja abikarjus ka palgati, siis maarjapäevani käisid hobusekarjus ja abikarjus öösiti ja päeviti (hobusekarjas)
2. tallimees | vn конюх
Lu i vod näjjeekaa õli joutunnu õpõzõõ harijõ, niku końušnikkõ ja näe, nendega oli (kokku) sattunud hobusepuhastaja, nagu tallimees.
Vt. ka końuχa

koveraza ~ koveraᴢ Li koverõᴢ ~ kovõraᴢ J-Tsv. kõveras | vn согнувшись, сгорбившись, скривившись
Li koveraz i kokkaᴢ kõveras ja küürus
J kül taita om vana, ku häülüb nii koverõᴢ küllap vist on vana, et käib nii kõveras
J pikkarainõ koira kovõraz ležiʙ väike koer lamab kõveras.
Vt. ka kokkas-koveraza

kropina: kropin J-Tsv., g kropinaa J = krapina
rihepääll kuulup kropin, niku tšenle häülüʙ pööningult kostab krabin, nagu keegi käib

kruuževoi J-Tsv., g kruuževoi pitsiline, pitsidega, pits- | vn кружевной
häülüp kruuževois tšiuttoᴢ käib (ringi) pitsidega särgis

kumpa Kett. K R L P M S Po Lu Li J I (Kõ Ja-Len. Ku) kumba K-Ahl. kumpõ J kump K R Kõ-Len. Lu Li J Ku kumʙ Lu, g kummaa K L M Lu J kumma R-Reg.
1. kumb? | vn какой (из двух)?
J kummõss tšäess võtaᴅ kummast käest võtad?
J tšälü, kummaz lavvas siε isuᴅ käli, kummas lauas sa istud?
Lu kumpa sõzar õli vanõp kumb õde oli vanem?
J kumpa teet läheᴅ kumba teed (sa) lähed?
M arvaa: kumpa kõrva el̆lääʙ arva (ära): kumb kõrv ajab pilli?
2. relat kumb | vn кто, который (из двух)
Lu kahs laiskaa lüütii vettoa, kumpa näiss on laizgõpi kaks laiska vedasid kihla, kumb neist on laisem
Lu kahõõ-tšezzee võtõtaa tõin-tõizõlt sõrmõᴅ, kokkaᴢ, nõissaa tõmpaamaa, kump kumpaa tõmpaaʙ (sõrmevedamisel) kahekesi võetakse teineteisel sõrmedest kinni, (sõrmed) konksus, (ja) hakatakse tõmbama, kumb teise (sõrme lahti) tõmbab
3. relat kumb – kumb | vn кто – кто (из двух)
L a miε kuultaan .. , kummall on ääli eliäpi, kummall on sõnat tarkõpaᴅ rl aga mina kuulan .. , kummal on hääl heledam, kummal on sõnad targemad
4. missugune? mis? | vn какой?
Po kummal päivää lìep pulma mis päeval on (= tulevad) pulmad?
5. relat missugune, milline, mis | vn какой
L kumpa pojo kumpaa tüttrikkua võtti tšiin, senie piti i õlla naisõnnaa see tüdruk, kelle poiss (mängus) kinni võttis, pidi saamagi selle poisi naiseks
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
K tämä tääp, kummas saaduz on üväd õunaᴅ kk ta teab, kus aias on head õunad (= ta teab, millise kivi all vähid on)
L võttaguo χot́ kummaa tüttärie tahoʙ võtku ükskõik missugust tütart (ta) tahab
Lu vätši on kummat kuza rahvas on igal pool isesugune
K kummall päivää lahs sünnüʙ, senee svätoi nimee annap pappi mis päeval laps sünnib, selle pühaku nime annab preester (lapsele)
L em mälehtää, kummal kuuta tämä on (ma) ei mäleta, mis kuul see (tähtpäev) on
6. kes? | vn кто?
L kumpa võtab leütεä tämεä tüttäreᴅ kes leiab (võtab leida) tema tütred (üles)?
7. relat kes, mis | vn кто, что
M siäl õltii tüttereᴅ, kummaᴅ tšidgottii peenteriä seal olid tüdrukud, kes kitkusid peenraid
Lu kummal bõllu lassa, ep tullu kattsõlaizil kellel ei olnud last, (see) ei tulnud katsikule
M i tšümmee i kahstõššõmõtta tükküä võip tuvva i kahõsaa, kumpa kui tooʙ ja (emis) võib tuua (põrsaid) ka kümme ja kaksteist tükki, ja kaheksa, kes kuidas toob
I vanõpat tääsivät, tšen kummaakaa tšäüʙ vanemad teadsid, kes kellega käib (= kurameerib)
Lu se on kaŋkain sõpa, kumʙ on õmmõltu koto kaŋkaassa see on linane rõivas, mis on õmmeldud kodukootud (linasest) riidest
M paadra on suuri tuuli, kumpa metsää puut tšäänäb juurina·a keeristorm on suur tuul, mis kisub metsapuud juurtega (maast)
Kõ sis panimma pikkaraizõõ koo, kummaza i miä paraiko elän siis ehitasime väikese maja, kus ma praegu elangi
8. relat kes – kes | vn кто – кто
J kummalõ annan palkassi rahaa, kummalõ leipää kellele annan palgaks raha, kellele vilja
M kummall murti jalgaa, kummalla pää väänti kellel murdis jala, kellel väänas pea (otsast)
I võtaᴅ kumpaa kaasa kelle (lastest) võtad (tööle) kaasa?
J saunnain saunaasõ sünnütti, tšezällä lauttaa, kummad lauttaa, kummat sarajaa nurganaine sünnitas saunas, suvel laudas, kes laudas, kes küünis
9. mõni | vn некоторый
Ja kummat bõllu opõtattu lukõmaa, a miä täädin [= tääzin] lukõa (Len. 235) mõnda polnud õpetatud lugema, aga mina oskasin lugeda
L tantsittii i laulõttii kupoĺuossaa, kummaza tšüläzä troittsaassaa tantsiti ja lauldi jaanipäevani, mõnes külas (aga) suvisteni.
Vt. ka kumpi

kuuluma M (K Lu Li), g kuulumaa
1. kuulujutt | vn молва, толки
M meep kuuluma, a oŋko tõtta vai bõõ, en tää käib kuulujutt, aga kas on tõsi või pole, (ma) ei tea
M on mokoma kuuluma rahvaaza on niisugune kuulujutt rahva hulgas
2. helin, hääl, kõla | vn звук, звон
M nät ku tšellää kuuluma üv̆vii elizeʙ vaat, kuidas kella helin on hästi kuulda
■
Lu eb õõ kuulumaa, eb õõ nätšümää ei ole kuulda, ei ole näha.
Vt. ka kuullo, kuulu, kuuluva

kõhalliin¹ M Li Ra kõhalliinõ (Kett.) kõhallin M Lu Li J (Ra) kõhallinõ Lu J kõhalin (M Lu), g kõhalliizõõ Li kõhallizõõ M Lu J
1. sirge; otsene, otse- | vn прямой
Ra se on nii kõhalliin puu, eb õõ kuhõtši poolõ kover epko väär see on nii sirge puu, ei ole kuhugipoole kõver ega viltune
M täm on kõhalliin inehmin ta on sirge (rühiga) inimene
M Lu kõhallin nenä sirge nina
M kõhalliin õmpõluᴢ sirge õmblus
M nät ku on kõhallin tee vaat, kui sirge tee on
Lu sinne menep kõhallinõ tee sinna läheb otsetee
Lu miä meen kõhalissa teetä ma lähen otseteed (mööda)
Li miä menin kõhalliizõõ tee poolõs tunniᴢ ma läksin otseteed (mööda) poole tunniga
2. otsekohene, avameelne; aus | vn откровенный, прямой; честный
Lu kõhallin inemin, mitä duumaʙ, juttõõp kõhallaa otsekohene inimene, mida mõtleb, (seda) ütleb otsekohe
■
M pere meni kõhallizõlõ töölee, a perenaizõlõ pää ümperikkoa kotona pere läks kindlale tööle, aga perenaisel kodus käib pea (rohketest töödest) ringi.
Vt. ka kõhta³, kõhtilainõ, kõhtinain

laaska Lu Li Ku laska M Ra, g laaskaa ~ laazgaa
1. nirk | vn ласка, ласица
Ku laaska, kärpp on toin nirk, kärp on teine (loom)
M paĺĺo taitaa on laskoi on vist palju nirke
2. majahaldjas (nirgi kujul) | vn домовой (в образе ласки)
M jõka kooza on mokom zveeri, meill kuttsuaz laska igas majas on niisugune loom (=majahaldjas), meil kutsutakse (seda) {l.}
Lu laaska tšäüʙ lehmää kilittämäᴢ, lehmä nii kõvassi killiiʙ ja tappaaʙ, meeb märjässi, hikkõõ (rahvauskumus:) majahaldjas käib lehma kõditamas, lehm kardab nii väga kõdi ja trambib, läheb märjaks, higiseks
Li jutõlti laaska ain ajõlõʙ öeldi, (et) majahaldjas aina ajab (hobust laudas jooksma ja trampima)

lainõ-voŋka Lu ummiklaine, ummikas, ummiklainetus, vaibuv laine | vn накатная волна (о волнах после бури)
perrää tuulõõ, tormii, tüünil ilmaa lainõt ku tšävvää, jutõllaa: lainõ-voŋka, nüd jo meri väsü kui lained liiguvad pärast tuult, tormi, vaikse ilmaga, (siis) öeldakse: ummiklainetus, nüüd juba meri väsis
se on vana lainõ-voŋka. perrää suurõõ tormii ilma tüünisüʙ, a tšäüb vana lainõ. sitä kutsuta voŋka see on vana ummiklaine. Pärast suurt tormi muutub ilm vaikseks, kuid käib ummiklaine. Seda kutsutakse ummikaks

lapt́i Lu J-Tsv., hrl pl lapt́iᴅ Lu J viisk | vn лапоть
J lapt́id jalgõᴢ niku köühell baronill viisud jalas nagu vaesel parunil
J häülüb lapt́iiz niku venälain käib viiskudes nagu venelane

lohma¹: lohm J-Tsv., hrl pl lohmaᴅ: lohmõᴅ J räbal, kalts; räbalad, kaltsud | vn тряпка, тряпки; лохмотья
ittšä häülüb lohmiiᴢ alati käib räbalates
loh-mõd rippuvõt šuubõnn alt räbalad ripnevad kasuka alt

loŋkata: loŋkõtõ Lu, pr loŋkkaan Lu, imperf loŋkkazin: loŋkkõzin Lu longata, luugata, liibata | vn хромать, прихрамывать
rampa inemine ku tšäüʙ, jutõllaa: ühel jalgõl loŋkkaaʙ kui lonkur inimene käib, (siis) öeldakse: ühe jalaga lonkab.
Vt. ka liŋkata, lipertellä, loŋgahtaassa

lukõa Kett. K L P M Kõ Lu Li J (R-Lön. R-Reg. U Pi S) luk̆kõa M Kõ lukkõa S Po J-Must. luk̆kõaɢ I (vdjI Ma) lukkaa Lu Li Ra J lukka Set. J-Tsv. lukia [?] (Ku), pr lugõn Kett. K U P M Lu Li J lugen K-Ahl. R-Lön. luğgõõ vdjI I Ma, imperf lugin Lu Li J lugjin R-Lön. lud́in Kett. K Pi M lutšin K L P ludžii ~ lud̆´d́ii I luin Ku lukõzin K
1. lugeda | vn читать
Li mihee sillõõ lukkaa pimmiäᴢ miks sa pead pimedas lugema?
J tüü vahõllõ õpõtti tätä lukõmaa töö vahel õpetas teda lugema
Ra venäjässi tunnõp tširjuttaa i tširjaa lukkaa oskab vene keeles kirjutada ja raamatut lugeda
Lu miä lugin jo kazee gazetii ma lugesin juba selle ajalehe (läbi)
M miä lud́in koko bibĺii, kõikõõ läpi ma lugesin kogu piibli, kõik läbi
Lu lukõmissa lugin, em mälehtä mitä lugesin küll, (kuid) ei mäleta, mida
2. palvetada, palvet lugeda; jutlust pidada, jutlustada; manitseda, õpetust jagada | vn молиться, читать молитву; произносить проповедь; поучать
I lutši da nõisi põlvilõõ maalõõ palvetas ja laskus põlvili maha
J diakona lugõp tšerikkoza diakon loeb kirikus palveid
P lutši malitvaa i tulõõ emä meni ahjuosõõ tagaaᴢ luges palvet ja tulehaldjas (tuleema) läks ahju tagasi
L babuška maĺitvaa ain lutši vanaema aina palvetas
Lu pappi luki tšerikkoz jutuu preester pidas kirikus jutlust
J proopoved́ia lukõma jutlustama
Po nävä lukõvad nùorikolõõ: ùomnikoz nõizõ ülleeᴢ, elä ùottõ kõõz ämmä nõsõtaʙ nad manitsevad pruuti: hommikul tõuse (ise enne) üles, ära oota, millal ämm äratab
3. itkeda, itkulaulu laulda v. itkusõnu lausuda | vn причитать, голосить
U kalmailõõ menen i nüt kõikk mamalõõsõõ lugõn lähen kalmistule ja nüüd itken kõik oma emale
4. posida e. lausuda, (nõia)sõnu peale lugeda; loitsida | vn заговаривать, заговорить (от болезни); читать заклинание
Ra vanad inemized lugõttii, tšen tunsi lukkaa, ruuzulla i paisõõlla vanad inimesed posisid, kes oskas(id) nõiasõnu peale lugeda, roosile ja paisele
L mitä lieb lutši, mokomat sõnad juttõli midagi posis, lausus niisuguseid (nõia)sõnu
Lu piäb lukõa tšippaata peab haigele kohale nõiasõnu peale lugema
Kõ lugõttii nikastunutta loeti nikastunud kohale nõiasõnu peale
M ämmä, tämä maossa lutši ämm, tema luges nõiasõnu maohammustusele
M lugõttii lõŋgaa päälee, i sis sen̆nee lugõtuu lõŋgaakaa siottii se paikka tšiin, kuza vaivattaaʙ loeti nõiasõnu lõnga peale, ja siis seoti selle lausutud lõngaga see koht kinni, kus valutas (valutab)
P vanat staruχad lutšivat suolaa päälie vanaeided lugesid soola peale nõiasõnu
Po lukkõas sùolõita loetakse soola peale nõiasõnu
Po mattoi lugõttii madude (= maohammustuse) vastu loeti nõiasõnu
L lugõn miε maassa, lugõn miε viessä, lugõn miε puussa (loitsusõnad:) loitsin ma maast, loitsin ma veest, loitsin ma puust
5. posida e. lausuda lasta, (nõia)sõnu peale lugeda lasta | vn давать, дать (знахарю, -ке) загов/аривать, -орить (от болезни)
M tultii lukõmaa nõd́d́alõõ tuldi nõia juurde (end) posida laskma
P tällie viskas kaχstõ·ššõmõtt paizõtta, tämä meni ühele staruχallõ, antõ lukõa talle lõi kaksteist paiset (ihule), ta läks ühe vanaeide juurde, laskis nõiasõnu peale lugeda
6. lastemängu alustussõnu lugeda | vn считать (произносить считалку в начале игры)
L nõisõvad lukõmaa, kummall silmät tšiin panna (pimesikumängu alustades:) hakkavad lugema, kellel (tuleb) silmad kinni panna (= kinni siduda)
L lukõa lukua lugeda mängu alustussõnu
7. loendada, (ära, kokku, üle) lugeda; arvusid v. numbreid lugeda; arvutada, arvestada | vn считать, сосчитать; вести счёт
L lugõttii pariᴅ loeti paarid (ära)
Lu võrkkokalad lugõttii, müütii saottaa võrgukalad loeti üle, müüdi sajakaupa
J lugõ paariittaa, tšiirep jovvuʙ loenda paarikaupa, jõuab kiiremini
Kõ kaŋgassa looᴅ, a sukaasilmäᴅ luk̆kõaᴢ kangast lood, aga sukasilmad loetakse
J ev vahi iḱä varõssõ epko lugõ luikkojõ rl ei vahi iga varest ega loe luikesid
Lu elä lugõ barõššoja lidnaa menneᴢ, lugõ lidnõssõ tullõᴢ vs ära loe puhaskasu linna minnes, loe linnast tulles
J eestä lugõ nuumõrid: ühzi [= ühsi], siis kahzi [= kahsi], kõlmi algul loe numbr(e)id: üks, siis kaks, kolm
Lu rikaz luki: viib herral viis anõtta, saab viiššümet viis rubĺaa rikas arvutas: (kui) viib härrale viis hane, saab (nende eest) viiskümmend viis rubla
8. (millekski v. kellekski) lugeda v. pidada | vn причислять, причислить, признавать, признать
K lugõttii, što suur peŕe õĺi loeti suureks pereks (loeti, et oli suur pere)
Kõ tuhkapäivä lukõass õnnõtoo päivä esmaspäeva loetakse õnnetuks päevaks
I blagoviššaa lugõttii kallis praaznikka maarjailmutuspäeva peeti kalliks pühaks
P sitä lugõttii kõikkõa makuzapassi seda peeti kõige magusamaks
P sinua nõisass vyõraassi lukõmaa sind hakatakse võõraks pidama
■
J selv́ meeᴢ, kahs tunnia luki päässi tark mees, kaks tundi kõneles peast
Lu miä õõn lukõn [= lugõnnu] kõik suhhõõ tälle ma olen talle kõik otse näkku öelnud
M lugõb niku bibĺissä loeb nagu piiblist
Lu kase naizikko ain tšäüʙ, suu avõõ, varõssia lugõʙ kk see naine käib aina, suu ammuli, loeb vareseid
Lu karu luud lutši karu luges luud (= murdis maha, sõi ära).
Vt. ka lugõttaa, lugõtuttaa, lugõtõlla

läpi¹ K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I Ku ĺäpi U läpii I Ляпи Pal₁
1. prep., postp läbi | vn через, сквозь
M läpi metsää meneväᴅ lähevad läbi metsa
P läpi tšülεä tšäüväᴅ käivad läbi küla
S lumi läpi seinää kõik saunaasõõ tuiskaᴢ lumi tuiskas lausa läbi seina sauna
J ku lähed läpi uhsii, läpi saarnõizõõ sakaraa, läpi piinaa pihlajaizõõ, tee rissi rinnalõõ rl kui lähed läbi ustest, läbi saarepuust sagara, läbi piida pihlakase, tee rist(imärk) rinnale
I läpi siglaa lazimmag umalat poiᴢ kurnasime humalad läbi sõela ära
M linnahsõd läpi tšäs̆sii õõrtaaᴢ linnaseid hõõrutakse käte vahel (läbi käte)
J katsob läpi atškiijõ vaatab läbi prillide
Li läpi strojaa meni läks läbi kadalipu
Po läpi raŋkõi ~ I läpi raŋkõja rangidest läbi (läbi rangide)
M lahzõd mentii kot̆toosõõ läpi vihmaa lapsed läksid läbi vihma koju
J läpi unõõ kuulin, ku isä kokutti uhsõõ läbi une kuulsin, kui isa koputas uksele
I meni kõikõõ tšül̆lää läpi läks läbi kogu küla
Lu menne näille piti suurijee mettsijee läpi neil tuli minna läbi suurte metsade
Lu surmukas toukkaap tšäävää rihmojee läpi süstik lükkab käävi läbi (lõime)niitide
2. (minna, pääseda, tõmmata, pista jne. millestki) läbi | vn насквозь, между, через, отовсюду
P ved iired ja krotaᴅ, nämä jõka paikad läpi meneväᴅ hiired ja rotid, need lähevad ju igast kohast läbi
P javot tõkkuvat sõrmii välissä läpi jahu pudeneb sõrmede vahelt läbi
Lu nii on sakkaa rätäzikko, et pääz läpi on nii tihe rägastik, (et sa) ei pääse läbi
Lu tõmpaa rihma aukkoiss läpi tõmba nöör aukudest läbi
Kõ siiz niijeᴅ pantii, niitid lütšittii läpi siis pandi niied, (lõime)niidid pisteti läbi
Lu kuusipuu vettä tšiiressi eb lask läpi kuusk (kuusepuu) ei lase (vihma)vett (nii) kiiresti läbi
J nii vaĺĺu vihm, järestää lei läpi nii tugev vihm, kohe lõi läbi (= tegi märjaks)
J viŋka tuuli tšäüb läpi vinge tuul käib (kehast) läbi
J läpi kattsoma läbi vaatama
3. läbi, otsas; läbi, lõpuni | vn всё, до конца
Lu ennee piin püh́h́ää, nütt on kõik läpi enne pidasin paastu, nüüd on kõik (paastumised) läbi
J suurõõ vaivakaa sai škouluu läpi suure vaevaga sai kooli läbi
M miä lud́in koko bibĺii, kõikõõ läpi ma lugesin kogu piibli, kõik läbi
4. läbi(nisti), täiesti, üleni | vn полностью, весь целиком
P makajaa linad matalaᴅ, nukkujalõõ läpi luizõᴅ rl magaja linad (kasvavad) madalad, uinujale läbi luused
Lu põhjaveha on läpi kauniᴢ põhjatooder, (madalikust) põhjapoolne meremärk on üleni punane
Ra läpi rissi, risikko läbinisti (= mõlemal pool) rist, ristpiste(muster) (= teat. tikandkiri)
■
.. mikä jumalassa pajatõttu proroka läpi (Must. 152) .. mida jumal on öelnud prohveti (suu) läbi
M kase vaataʙ inehmiin aźźaa päälee läpi sõrmii see inimene vaatab (selle) asja peale läbi sõrmede
Lu tšem pajatõb läpi tšeelee, tšell eb õõ ampaita, see jutõllaa pajatõb mätätšeelel kes räägib susinal, kel ei ole hambaid, see, öeldakse, räägib pudikeelel
Lu se laulu tšäi läpi kõrvie see laul hakkas kõrvadele (käis kõrvadest läbi)
Li kui näil eb mee see läpi pää kuidas see neid ära ei tüüta!
Lu kassõn õli inemin, meni niku läpi maassa siin oli inimene, (aga) kadus nagu maa alla
J läpi üüt ajõ lidnõss kottoo öö läbi sõitis linnast koju
J tämä tetši tüütä üüd läpi ta tegi tööd ööd läbi
J miä tämäkä üvässi saan läpi ma saan temaga hästi läbi
M täm on liika nenäkaz inehmin, täm̆määkaa kuiniid et pääz läpi ta on liiga ninakas inimene, temaga ei saa (sa) kuidagi läbi
M vaikko on tõizõl mikä hätä, no täm ipo iĺĺaa pääzeʙ läpi kuigi teisel on mingi häda, aga tema ei tee sellest väljagi (tema saab väga vaikselt läbi)

lüvvä K L P M Kõ S Po Lu Li J (Kett. R U Ke Ku Kr) lüüvvä P M Lu Li Ra J lüüvve Lu J lüüvä Li lüüäɢ I (vdjI Ko Kl) Лю́вэ K-reg₂ Лю́йе Ii-reg₁, pr löön Kett. K M Kõ S Lu J lüön K R L P Kr lüün Kõ Lu Li J Ku lüen Kr, imperf lein Kett. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J Ku lei I löin Kõ Ku
1. lüüa; peksta; taguda, kolkida | vn ударять, ударить; бить, побить, в-, на-, избивать, избить; колотить, поколотить, вколачивать, вколотить, ковать, сковать и т. д.
K lein varpaa tšiveesee lõin varba vastu kivi
Ku lei nii kovass pää, tahto männä durakõssi lõi nii kõvasti pea (ära), (et) pidi peaaegu hulluks minema
L ženiχa lüöb õikõall jalgalla paŋgyõ bokallaa (pulmakombestikust:) peigmees lööb parema jalaga pange külili
S võttaas piimäpata i lüvväs seinääsee võetakse piimapott ja lüüakse vastu seina (puruks)
P kanalõikkaja ko saatii tšiin, siz lüötii nagloikaa värjääsie tšiin kui kanakull saadi kätte, siis löödi naeltega värava külge kinni
Li seiväz lüüvvää maaχχaa teivas lüüakse maasse
M naglad lüüvväz lakkõõ naelad lüüakse lakke
Li aŋgõrjass astragall lüvvää angerjat lüüakse (= püütakse) ahinguga
I kabjojõõ lüüäss potkovaᴅ kapjade alla lüüakse rauad
Lu lahsa lekamaa müü ep piä lüüvvä last ei tohi lõgemekohta lüüa
M χullu pää niku tšihval leiväl päähää lüütü hull pea, nagu kuuma leivaga (= sooja sepikuga) pähe löödud
J elä lüü ühesse süüsse, eläko kõikkinaa kahõssõ, a lüü süüsse tšümmenesse rl ära löö ühe süü pärast, ega üldse kahe pärast, aga löö kümne süü pärast
J näteliz lüüb vijjed vitsaᴅ rl nädalas peksab (= kulutab pekstes) viied vitsad
J mehed on armõttomassi lüütü opõizõvargõss mehed on armutult peksnud hobusevarast
M seppä pikkaraizõl vasaral lööʙ sepp taob (rauda) väikese vasaraga
Lu pessua lüüvvää paalikaakaa pesu kolgitakse (pesu)kurikaga
P villoi lüüvvä villu vatkuda
Lu lüütii tulta, taglõ võtti kipunaa löödi tuld, tael süttis sädemest (võttis sädeme)
2. (kella, lokku, trummi jne.) lüüa | vn звонить, бить (о колоколе, биле, барабане и т. д.)
M tšälü, tšäü tšerikkoo, tšellää jo lüvväᴢ käli, mine kirikusse, juba lüüakse kella!
K vahti ain lei kalatuškaa öövaht lõi üha lokku
Po mennäz barabanaa lǜömää minnakse trummi lööma
3. (linu) ropsida | vn трепать (лён)
L vitõmiil lüvvässä ropsitakse ropsimõõkadega
4. raiuda | vn рубить
M kapusravvaakaa lei raius kapsarauaga
5. (maja) vooderdada, voodrilaudadega üle lüüa | vn обшивать, обшить (дом)
I i taas lautoloilla lüüäs kase koto ja taas lüüakse see maja (voodri)laudadega üle
Lu lavvall piäp koto lüüvvä laudadega tuleb maja vooderdada
6. segada, kloppida; (võid) kokku lüüa, (võid) teha | vn мешать, смешать, по-; взбивать, взбить
I saahhariliivaa paammaɢ, siiᴢ hämmeltämmäɢ, lüümmäɢ paneme peensuhkrut, siis segame, klopime
I miä lehmää võita lei ma tegin võid (lõin võid kokku)
7. (vikatiga) niita | vn косить, скосить (косой)
Lu roho lüüvvää, a ruiss niitetää; sirpiikaa niitetää, a vikahtõõkaa lüüvvää rohtu (rohi) niidetakse, aga rukist lõigatakse; sirbiga lõigatakse, aga vikatiga niidetakse
U nõistii ühezä lüömää kõik tšülä hakati koos (heina) niitma, kogu küla
Lu lüütü roho ~ lüütü einä niidetud rohi ~ hein
M sünnütettii i ühsinää tööllä vai niittämäzä vai einää löömäzä sünnitati ka üksinda tööl või (vilja) lõikamas või heina niitmas
J tülpell vikahtõll juhtia on õikõ raŋkk lüüvve nüri vikatiga on tarna väga raske niita
I meilä neemiä lüütii jõğgõõ rannaza meil niideti luhtasid jõe kaldal
8. (tulirelvast) lasta, tulistada | vn стрелять, выстрелить
M nõistii löömää hakati laskma
9. viibata; (pead) noogutada; (õlgu) kehitada | vn махать, махнуть; кивать, кивнуть (головой); пожимать, пожать плечами
Lu tšäellä lei viipas käega
J pääkaa lüümä pead noogutama
J lei vaa pihakaa kehitas vaid õlgu
10. (pilku, silmi) tõsta v. langetada v. pöörata | vn поднимать, поднять или опускать, -тить или обра/щать, -тить (взор, глаза)
J lei silmed musaa obrõzaa päälee pööras pilgu mustale pühapildile
J silmii(t) mahaa lüümä silmi langetama (maha lööma)
J väänin pää miä päivää poolõõ, lein loomad lounaasõõ rl pöörasin ma pea päeva (= päikese) poole, lõin (= pöörasin) näo lõunasse
11. ära võtta, kahjustada, rikkuda (külma kohta) | vn повреждать, повредить, губить, погубить (о морозе)
K tšülmä lei kõik mettsämarjaᴅ külm võttis kõik metsamarjad ära
Kõ tšülm, elä löö medje erneitä (Len. 217) külm, ära võta meie herneid ära!
12. muutuda, minna (mingisuguseks) | vn становиться, стать
J ilm lüüp pehmiässi ilm muutub pehmeks
J lüüp kauneessi punastab (läheb punaseks)
13. intrans lüüa, heliseda (kella kohta) | vn бить (о часах), звонить (о звонке)
J tunnid vass para·iku lüüti kahs kell lõi just praegu kaks
I tšellä lüüʙ, tšellä elizeʙ kell lööb, kell heliseb
14. intrans lüüa, taguda, kloppida, pekselda (südame kohta) | vn биться, колотиться (о сердце)
Lu süä lüüʙ süda klopib
■
I lei praalitšilla sinnua sind tabas halvatus
J nägoo lei paizõtussõõ lõi näo paiste
J tšäsi lei paizõtussõõ käsi läks paiste
Li lei enee karkuu pistis plehku
Lu ku viĺjä on nurmõl valmiᴢ, perrää vihmaa lüüʙ lammaa kui vili on nurmel valmis, (siis) pärast vihma paneb vilja maha (= vili lamandub)
Lu lainõ lüüʙ rantaa laine lööb (= paiskub) randa
Lu lainõ lüüb rissii laivaa laine käib risti laeva
M jürü lei vikastõõsõõ välk lõi vikatisse
M laa kasõ lööp kane kossiaᴅ, sis tuõp pehmiäp einä las kaste niisutab neid heinakaari, siis tuleb pehmem hein
M opõn sis kõv̆vii lööʙ jalkoo, täll vaivattaaʙ vattsaa hobune trambib siis kõvasti jalgadega, (kui) tal valutab kõht
Ra piäp pesu mõilaakaa lüüvvä pesu tuleb sisse seebitada
Li lei mõilalla seebitas sisse
J tšültšee lüümä (kellelegi) külge lööma (= kurameerima)
Lu kahs laiskaa lüütii vettoa, kumpa näiss on laizgõpi kaks laiska vedasid kihla, kumb neist on laisem
Ra leimmä tšäeᴅ lõime käed (= leppisime kokku)
M löötii tšäs̆siä ühte, a kõlmaiz lahgotti veeti kihla (löödi käed kokku), aga kolmas lõi lahti
J leivät tanttsua nad lõid tantsu
M suv̆vaaʙ šuutkaa lüüvvä armastab nalja heita
K viimein vihko ko niitettii, siz löötii kukõrpallua kui viimane (vilja)vihk lõigati, siis lasti kukerpalli
K pliiškiä sõrmiikaa löötii nipsu löödi sõrmedega
Lu nät ku anti, nii kõrvaᴅ lüütii tulta näe, kui äigas, siis kõrvad lõid tuld
Lu tulta lüüb i jürizeʙ lööb välku ja müristab
I iiliä jumalaa vaŋkkurill ajõlõb i jürizeʙ, i tulta lüüʙ Elias sõidab jumala vankriga ja müristab ja lööb välku
Lu jumal tulta lööʙ (jumal) lööb välku
Lu terässä lüüp sirkaassa taivaassa, ühtää pilviä [= pilveä] eb õõ põuavälku lööb selgest taevast, ühtki pilve ei ole
Lu terässä lüüʙ, se jutõllaa viljoja valmisutaʙ lööb põuavälku, see, öeldakse, paneb vilja valmima

maa-alõtsii Lu maa alt (läbi, kaudu) | vn под землёй (т. е. не по земле)
maamügre eläb maaᴢ, tšäüb maa-alõtsii mutt elab maa sees, käib maa alt.
Vt. ka maanalatsõõ, maanalattsi

maamügrä Lu Li Ra maamügre Lu maa-mügre Lu Ra maa-mügr J-Tsv. mutt | vn крот
Lu maamügre eläb maaᴢ, tšäüb maa-alõtsii; maamügre on mussa mutt elab maa sees, käib maa alt; mutt on must
Ra maa-mügrel ebõõ silmii mutil ei ole silmi
J maa-mügred oŋ kõig maa kohotõltu mutid on kogu maa üles ajanud (kergitanud)
Li maamügrä nõsaʙ mutt ajab mulda üles
Ra maamügrää koko ~ Li maamügrää nõsõttu maa mutimullahunnik

manaška M Li (I) manašk J-Tsv., g manaškaa M Li nunn | vn монахиня
I õlivad i manaškaᴅ (ennemalt) olid ka nunnad
J häülüb niku manašk mussiis sõpoiᴢ käib nagu nunn mustis rõivais.
Vt. ka manaha

margottaa (Lu), pr margotaʙ: margotõʙ Lu, imperf margotti impers vastukarva olla v. käia, vastik olla | vn быть не по нутру, против шерсти, противно
ku inemin ep tee üvässi i miä näen, siz juttõõn, što minnua kõiɢ margotõʙ, ku tämä ep tee üvässi kui inimene ei tee hästi ja ma näen (seda), siis ütlen, et mulle käib kõik (see) vastukarva, et ta ei tee hästi

marjaza P M marjaᴢ Lu marjõᴢ J adv marjul | vn за ягодами, по ягоду (наречие в форме ин-а от marja¹)
P d́eda tšäüp tšüntämäzä, a baba tšäüb marjaza a vohot karjaza taat käib kündmas, aga eit käib marjul ja (aga) kitsed (käivad) karjas
Lu miä suvazin marjaš tšävvä ma armastasin marjul käia
J kuzapoolla tüü õlitta marjaᴢ kuspool te olite marjul?

maska¹: mask J-Tsv. maaska (K), g mazgaa J mask | vn маска
J nooristo tšäüp tšuudill mazgõt silmiil noorsugu käib mardisandiks, maskid ees (silmil)

mennä Kett. K R L P M Kõ S Po Lu Li Ra J Ku Kr (Al. Ke V) männä K Ku (M Ve Lu) -ne U J Kr -näɢ I (vdjI Ko Kl) -a Kr Мена Tum., pr meen Kett. Len. K M Kõ S Lu Li Ra J Ku mien K mee I menen Ar. Kett. K U L P M Po Lu J Kr men̆nee I Ma män Kr, imperf menin Al. Len. K R U L P M Kõ V Po Lu Li Ra J Ku Kr mänin M men̆nii vdjI I Ko mennii I
1. minna; sõita; käia | vn идти, пойти, ехать, поехать; ходить, сходить
P ko naizelokas tulõb vassaa, sis parap elä mene, kuhõ sillyõ õli menemiss kui naisterahvas tuleb vastu, siis parem ära mine (sinna), kuhu sa pidid minema
S kõõs piti mennä, mentii kui tuli minna, (siis) mindi
P elä tšiittele menneᴢ, tšiittele tullõᴢ vs ära kiitle minnes, kiitle tulles
J tulõjõd ja menejeᴅ tulijad ja minejad
K meni vähä maata läks natuke maad (edasi)
J meniŋ kaivolõõ läksin kaevule
P meni marjaa läks marjule
K mentii naizõõkaa võõrazii läksid (mindi) naisega võõrusele
Lu tšetä mennää kossii keda minnakse kosima?
P meni emä lentuo ema(lind) tõusis (läks) lendu
Lu tuõb oh-togo, meemmä makkaamaa tuleb õhtu, läheme magama
K meneb rinnaa läheb (teisega) kõrvu
M elä puutu kehnoosõõ inehmiisee, ku võit terppiä, parab mee möötä vs ära puutu halba inimesse, kui võid kannatada, parem mine mööda
M meil sinukaa on parvõz mentävä meie sinuga saame koos minna
Lu klipsib mennä ~ kiperteeb mennä tipib minna (= läheb tippides, lühikeste sammudega)
J uhob menne uhab minna (= läheb hoogsalt, kindlal sammul astudes)
Lu toukkaz vennee menemää tõukas paadi minema
Lu menemizee meneʙ, en tää kõnsa läheb (küll, ainult ma) ei tea, kunas
P mennäss opõziikaa sõidetakse (minnakse) hobustega
Lu laiva meneʙ laev sõidab (läheb)
Li se staruhha meeb gorbiiza see vanaeit käib küürus
J menimm karavonaz ümpärikkoa käisime ringmängus (ümber)ringi
M pool maailmaa mentü ümperikkoa pool maailma (on) läbi (ringi) käidud
M škoĺnikka esimeizell vootta meni škoulua koolilaps käis esimest aastat koolis
2. minna (aja kohta) mööduda, kuluda | vn проходить, пройти (о времени)
P eb mennü sitä tševättä, ko sinne paikkaasyõ eb uponnu lehmä vai lammaz vai opõnõ ei möödunud seda kevadet, kui sinna paika poleks uppunud lehm või lammas või hobune
M nii meep täm̆mää elo nõnda möödub tema elu
M koko öötä piettii eittses tulta, etti tšiireep men̆neis pittšä öö kogu öö tehti õitsil tuld, et pikk öö mööduks kiiremini
M kannii meni õhtogo nõnda kulus õhtu
3. minna v. hakata (midagi tegema) | vn начинать, начать
M mentii tšiskõõmaa rinnotussõõ mindi rinnutsi kisklema
L kõikk vesi meni tšihumaa munõita kogu vesi läks mulle ajades keema
Kõ repo meni johsõmaa rebane pistis (hakkas) jooksma
Lu miä ookazin, saan mennä tšäümää ma puhkasin, saan (jälle) käima hakata
4. alata; tekkida, kujuneda | vn начинаться, начаться, возникать, возникнуть
M siz jo mäni tõinõ elo siis juba algas teine elu
M vätši eittü i nõistii kõikii õm̆maa tšeeltä pajattammaa; kazess meni ińeehmisilee õma juttu rahvas ehmus ja kõik hakkasid oma keelt rääkima; sellest tekkis inimestele oma kõne
5. minna, mahtuda; kuluda, tarvis olla | vn помещаться, поместиться; понадобиться
I nellä tšetverikkaa meeʙ värttsii neli setverikku (veerandikku) mahub (läheb) kotti
Lu sihe meeʙ liika vähä kramia selle peale kulub (läheb) väga vähe kraami
6. edeneda | vn спориться, преуспевать, преуспеть
M sinuu töö eb mene sinu töö ei edene
K ku domovikka ku eb nõizõ suvaamaa žiivattaa lehmää ili ovõssa, se nõõp kehnoss menemää kui majahaldjas ei hakka armastama looma, lehma või hobust, (siis) hakkab see viletsalt edenema (= kasvama, kosuma)
7. minna, muutuda, saada, jääda (millekski, mingisuguseks jne.) | vn становиться, стать, превращаться, превратиться (чем-либо, кем-либо, во что-либо, в кого-либо и т. д.)
M kultakuĺa meep süsikuĺassi (Set. 11) (muinasjutust:) kullakott muutub söekotiks
Lu meeb i kulta mullassi vs ka kuld muutub mullaks
Ku sis se maitᴜ meni lüpsikkoz jamakassɪ äkkiistää siis see piim muutus lüpsikus äkki hapupiimaks
Lu ku hullu koira purõʙ, inemin meeʙ hullussi kui marutõbine koer pureb, (siis) inimene läheb hulluks
P tämä on kõikkinaa tõizyõlaizõssi mennü ta on täiesti teistsuguseks muutunud
Lu vätši meni viisaapass rahvas muutus targemaks
Lu siä tšiiree meeᴅ vanassi ku paĺĺo tääᴅ sa jääd ruttu vanaks, kui palju tead
Lu sõkkassi meeʙ (inimese kohta:) jääb pimedaks
M lehmä meneb märjässi lehm läheb märjaks
P tämä nägoss meni nii bĺednõissi ta läks näost nii kahvatuks
Lu silla on äppiä, menit kauniissi sul on häbi, läksid (näost) punaseks
Lu miä ku heittüzin, nii maailma meni pimmiässi kui ma kohkusin, siis maailm läks pimedaks (silme ees)
■
Li mee siä helvettii mine (sa) põrgu!
J mee hitolõ käi kuradile!
J mee perkelee maalõõ mine põrgu (mine kuradi maale)!
J mee tää, kui paĺĺo tämä vargõssi raha mine tea, kui palju ta raha varastas
I meeɢ võtak tšiin, mitä siä pajatiᴅ mine võta kinni, mida sa rääkisid
M jalgat seltšää i panin menemää jalad selga ja panin minema
J meni plehkuu pani plehku
M meni kukõrpalloa laskis kukerpalli
Li vizgattii menemää visati minema
S ep tahtonnu mennä sille pojolõõ ei tahtnud sellele poisile (naiseks) minna
P mõizanikka kopitti kõikk tšed nõisõvad naimaasyõ da meneväd mehelie mõisnik kogus kokku kõik, kes hakkavad naist võtma või (ja) lähevad mehele
Ku sell aikaa paha seittsemäd rautᴀkeŋgät kulutap kunis parrii mennäᴢ sel ajal (= selle aja jooksul) kulutab kurat seitsmed raudkingad, kuni paari minnakse
Ku jo päivᴀ̈ meni loojaa päike läks juba looja
K päivä meneʙ jumalalõ päike loojub
M sep̆pää paja meni vällää sepapaja hävis (= lagunes)
M lumi meeb vällää lumi sulab ära
L suppi maalyõ meni supp valgus (läks) maha
M piimä meni üli piim kees üle
Lu tšell õli paĺĺo poikia, mentii erii kellel oli palju poegi, (siis need) läksid (suurperest) lahku
J menti lahkuu (Tsv.) mindi lahku
Lu savi-õja ja luutsaa tsülä mentii ühtee Savioja ja Luuditsa küla liitusid (läksid kokku)
P sill opõzõd eväd mene etezii sul hobused ei edene
Lu inemin väsü, tüü ennää eʙ mee nii eteeᴢ inimene väsis, töö ei lähe enam nii (hästi) edasi
Lu elämä meeb mukkaa loom kasvab (edeneb) hästi
Lu eväd mee mukkaa (nad) ei sobi kokku
Ku oikia jalkᴀ tarviz enstää keŋgettää, too eväd mee assiad laatuu parem jalg tuleb enne kängitseda, muidu asjad ei laabu
Lu lehmä meni hukkaa, se on kaiho lehm sai hukka, see on kahju
M mil mentii rahad õttsaa mul lõppes raha otsa
P täll aźźad menevät kehnossi tal lähevad asjad halvasti
M naizikko paksuss meni naine jäi rasedaks
Lu kõik ajatusõd eväd mee tõttõõ kõik ennustused ei lähe täide (tõeks)
M mentii umalaa jäädi purju
J miä meniŋ koiruu ma läksin ülekäte
Lu seilid mentii hõmmõõsõõ purjed läksid hallitama
Lu tämä ku süäntüüʙ, loba meep tšimaraa tema kui vihastab, (tal) läheb laup kortsu
Lu rüiz meeb ittee rukis läheb idanema
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma kiirustasin käies, läksin higiseks
Lu tšäed mennää kohmõõ käed lähevad (külmast) kohma
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu tämä meni rüŋkküü ta jäi küüru
Lu kaŋgaᴢ meni kokkoo kangas läks (= tõmbus) kokku
P riitta laŋkõᴢ maalyõ, meni lad́d́alyõ riit langes maha, lagunes (läks) laiali
Lu vene meni kummoo, gili tuli päällee paat läks kummuli, kiil tuli peale
Lu vene meni ümpäri paat läks ümber
Lu uhs meni tšiini uks läks kinni
Lu laivõ meni põhjaa laev läks põhja
P nõizõd nagramaa, meneb uuli lõhtši hakkad naerma, läheb huul lõhki
P menep kattši rantšipuu rangipuu läheb katki
M meni uni üli uni läks üle
Lu pää meeb ümpäri pea käib ringi
Lu meep süämmel (toit) hakkab südamele (= ajab iiveldama)
Lu jo miä menin mettsää ma läksin (oma jutuga) juba metsa
Lu õõ vaiti, jo menid leppojjaa õmaa jutuukaa ole vait, juba läksid oma jutuga rappa (Lepaojja)
M tällä meni meeli mettsää tal läks mõistus segi
M miä nii kõv̆vii eittüzin, etti menin meeleltä mettsää ma ehmusin nii kõvasti, et mõistus läks segi
Ra menin meelelt vällää läksin peast segi
M üheᴅ sõnaᴅ õllaᴢ ühtää voimaa tšeelee päällä, a tõizõᴅ on mentü päässä vällä ühed sõnad on alatasa meeles (keele peal), aga teised on ununenud (läinud peast välja)
P kaz aźźa eb õnnissunuᴅ, meni üli tšäjee see asi ei õnnestunud, läks nurja
P tšülmää veriekaa, ep peltšää, eb mene veress vällää külma verega, ei karda, ei lähe verest välja
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχχää ta on hea laps, ta ei aja hinge täis (tema pärast ei tule pahandada)
Lu kahs soikkolaa meessä mentii merree kaks Soikkola meest uppus merre
J mahaa menemä surema
J tulõsõõ menemä ~ tulõõ tšättee menemä ära põlema
Lu miko on mennä Miko on suremas

meritauti Lu
1. merehaigus | vn морская болезнь
kui onõ meritauti, püürtüüʙ, õhsõtaʙ (~ õhsõntaaʙ) kui on merehaigus, (siis) pea käib ringi, ajab oksele
2. merel saadud külmetushaigus | vn простуда, полученная на море.
Vt. ka meriläsü

moodnoi ~ modnoi J-Tsv., g modnoii moodne | vn модный
häülüb niku kurki, moodnoid džimmid jalgõᴢ käib nagu kurg, moodsad simmi(kinga)d jalas

mustalainõ M I mustalain P M Kõ Lu Li Ra J mustõlain J mustlain J-Tsv. muslain (Ku-Len.), g mustalaizõõ M Kõ Lu Li Ra J I mustalaizyõ P mustõlaizõõ ~ mustlaizõõ J-Tsv. muslaize Ku-Len. mustlane | vn цыган
I mustalainõ tuõp tšül̆lää müü, laatka tšäezä, värtšikot sellää takana, lahsi siottuɢ üli pih̆haa, tuõʙ sillõõ kot̆too, tšüzüʙ kõikkõa mustlane käib küla mööda, kauss käes, kotikesed seljas (selja taga), laps seotud üle piha, tuleb sinu juurde koju, mangub kõike
J näd om meeᴢ, daaže mustõlaizõõ petti näe, on (alles) mees: isegi mustlase pettis ära!
M mustalaisii balagana mustlaste telk
Ku keeli käüʙ ni ku muslaize nahka rooska (Len. 295) kk keel käib nagu mustlase nahkpiits

märänessi Lu Li J-Tsv. märännessi J-Tsv. märäness Lu märänüssi Li halvasti, viletsalt; inetult, näotult | vn плохо, скверно, дурно; безобразно
Li tämä eläb naizõkaa märänessi ta elab naisega halvasti (= saab naisega halvasti läbi)
J vai sill bõõ silmii(t) pääs, ku siä nii märännessi õõt tüü tehnü kas sul pole silmi peas, et oled töö nii halvasti teinud?
Lu vennäässi märänessi pajatan vene keelt räägin viletsalt
Lu vanoil veri märänessi tšäüʙ vanadel käib veri viletsalt
J oi kui märänessi kriivissi uulõᴅ oi kui inetult krimpsutas huuli

möö² Kett. K P M Kõ S Lu J vdjI I müö K U L P M Kõ mǜö Po müü K Lu Li Ra J I Ku
1. mööda, piki | vn по, вдоль
I teetä möö meeʙ läheb mööda teed
L tämä sõvvab vettä müö ta sõuab mööda vett
Lu jõvikkaal on pitšäᴅ varrõd ja hoikaᴅ, tämä kazvoʙ maata müü jõhvikal on pikad ja peened varred, ta kasvab maadligi (maad mööda)
I risit tehtii uhsia müü ristid tehti uste peale
Lu roznošikat tšäütii tšülijä müü müümäs kõikkõlaiss tavaraa rändkaupmehed käisid külasid mööda kõiksugust kaupa müümas
J ińemized ettsiväd appia doχtorii müü inimesed otsivad abi arstide käest (arste mööda)
K lahzõd eliväd lidnoita müö, sinne i jäiväᴅ lapsed elasid linnades (linnu mööda laiali) ja sinna jäidki
L siltaa müö ovad luuᴅ luud on põrandal (põrandat mööda laiali)
Kõ mõnikkaaᴅ mehet parrat püssüä korsazivaᴅ nurkkõi möö mõned mehed, habemed püsti, norskasid nurki mööda
2. vastu, mööda | vn по
K potšitõttii, annõttii viinaata i õlutta, i niskaa müö annõttii, ku tahoᴅ kostitati, anti viina ja õlut, ja (ka) vastu kukalt anti, kui tahad
I jalkoloilla annõttii paŋkõjõõ müü i vesi valaujõ maalõõ (pulmakomme:) anti (= löödi) jalgadega vastu pangesid ja vesi valgus maha
K tämä võtti tširvee i lööp sitä sammass möö ta võttis kirve ja lööb vastu seda posti
Kõ koira kraappi seinää möö koer kraapis seina (mööda)
3. järgi, järele, mööda, kohaselt, vastavalt | vn по, согласно (чему-либо)
M sis pantii soolaa mak̆kua möö siis pandi maitse järgi soola
P jumal anti mind́jaa meeltä möö jumal andis meelepärase minia (andis minia meele järele)
Lu tämä sai entä müü tehä ta sai oma tahtmise järgi teha
I kase harttšu eb õlg [= õlõg] min̆nua müü see toit ei ole mulle meele järele
L õpõta entäz müö õpeta enese järgi
Kõ suvi meep talvõa möö suvi käib (= suve ennustatakse) talve järgi
Lu kantoa müü i võsa vs kännu järgi on ka võsu (= käbi ei kuku kännust kaugele)
M meessä müö i hattu vs mehe järgi on ka müts
M tunnõd linnuu laulua müö vs lindu tunned laulust
P miε näin silmii müö, etti tämä petteleʙ ma nägin silmadest, et ta valetab
M äältä möö õtsiʙ hääle järgi otsib
P sis kerääjät kõikk sõisozivad äärezä räätüä müö kõrval seisid siis kõik kerjused reas
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste kodudes (talu(de)s) kordamööda, nii nagu karjus käib korda (on korral)
K karjušši tšäüs ümpär karjaa päivää möö karjus käis ümber karja päripäeva
■ M postia möö lähätän saadan posti teel; P tšäsii müö saatõttii deŋgoi käest kätte saadeti raha (edasi); (noomeniga liitunult | vn в составе композиты:) P satsaakaa sõittii, päätämüö rad́d́ottii rl. {s}-ga (= tuurataoline riist) sõditi, vastu pead raiuti.
Vt. ka möi, möötää, müütele, müüteli, müütällä

müllü¹ K P M S Lu Li Ra J I (R Kõ Ja Ku) Мюллу Tum., g müllüü P M Lu Li J veski | vn мельница
Lu müllüzä javõtaa viĺĺaa veskis jahvatatakse vilja
J kattsahta, tšäüp ko müllü ümper vaata (korraks), kas (tuule)veski töötab (käib ringi)
Kõ sõta-aikaa müllüᴅ õlivaᴅ kõik rikottu sõja ajal olid veskid kõik purustatud
Lu tšen paĺĺo vettä juuʙ, jutõllaa: vesi müllüd rikoʙ kes joob palju vett, (sellele) öeldakse: vesi lõhub veskid (ära)
J müllü siipi (tuule)veski tiib
J müllü tšivi ~ Lu J müllüü tšivi veskikivi
J müllüü volli veskivõll; (tuule)veski tiivavõll
J tšikorid on javõttu koffi müllüll sigurid on jahvatatud kohviveskiga
■
Lu mitä siä, tühjä müllü, ain pajataᴅ mis sa, tatraveski (tühi veski), aina räägid!
Vt. ka elektre-müllü, javomüllü, kohvimüllü, kotomüllü, paaru-müllü, tšäsimüllü, tuulimüllü, vesimüllü

nain Kett. K U P M Kõ S Lu Li Ra J Ku nainõ K L P M Lu Li J I (Kõ Po) naine K-Sj. R-Eur. Kr (K-Salm₁ R-Lön.) nainee K-Ahl. nainᴀ Ku naina Kr nai Lu На́ине Pal₁, g naizõõ Kett. K M S Lu Li J I naizõ J naisee K-Ahl.
1. naine, naisterahvas | vn женщина
Lu mehet tšävvää ennemäs pessiimäz i tšülpeemäᴢ, perrää mennää naizõd i lahzõᴅ mehed käivad enne(m saunas) pesemas ja vihtlemas, pärast lähevad naised ja lapsed
Lu ühed naizõt pitäväᴅ jürtšiä, mehije eb õõ ainult naised peavad jüripäeva, mehi ei ole (pidutsemas)
Li lehmäkarjuššina naisiita bõllu naised lehmakarjuseks ei olnud
Lu naizill on ivuᴢ pittšä, meeli lühüᴅ vs naistel on juus pikk, (aga) aru lühike
K a pojod õlivad .. naisii sõpõiza (jõulusandiks käimise kohta:) aga poisid olid .. naisterõivais
Li kaglatunniᴅ enne õltii naisiil, se on naisiijõ tunniᴅ kaelakell oli ennemalt naistel, see on naistekell
I naisii kaputta õli pittšä naistesukk oli pikk (= pika säärega)
I paksu nainõ ~ J suurõõ vatsaakaa nain rase naine
Lu tätä kutsuttii sauna nain, kumpa sünnütti lahzõõ teda kutsuti nurganaiseks, kes sünnitas lapse
Lu leski nain, meessä eb õõ, piäp tšäüttää talloa lesknaine, meest ei ole, peab (üksi) talu pidama
2. naine, abikaasa; abielunaine | vn жена, супруга; замужняя женщина
K täll õma pere, nain on i laχs on tal on oma pere, naine on ja laps on
Lu meez ja nain on sika ja sitta kk mees ja naine on (omavahel nagu) siga ja sitt
L poigat tulõvad naisinaa pojad tulevad (oma) naistega
Lu müü meemmä kosimaa poigal tüttöä naizõssi me läheme pojale tüdrukut naiseks kosima
J veelko siä tullõizid millõõ naizõssi kas sa tuleksid mulle naiseks?
J võtti enelles tõizõõ naizõõ võttis endale teise naise (= abiellus teist korda)
I meeᴢ meni poizõɢ naizõlta, meeᴢ jätti naizõõ mees läks naise juurest ära, mees jättis naise maha
Lu däädää naissa kutsutaa täti i däädi onunaist kutsutakse {t.} ja {d.}
Ku sapošnikaa nain ain keŋgettᴀ̈ käüʙ vs kingsepa naine käib alati kingadeta
L kunikkaa nain ~ Lu kunikaa nain kuninganna, kuningaproua
Lu eb õõ tüttö, epko leski, epko nain, mehennain ei ole tüdruk ega lesk ega abielunaine, mehenaine
Lu sapanad õltii, sapanaa peettii naizõt pääᴢ {s}-d (= linikutaolised peakatted) olid, {s}-t kandsid abielunaised peas
J naizõ meeᴢ om võttõnnu enelle suvattõja naisemees on võtnud endale armukese
M I meh̆hee nainõ ~ Lu mehen nain abielunaine, mehenaine
■
M õlin χolostõi i tšäüzin naizõlõõ olin poissmees ja käisin ehal.
Vt. ka aluzmehennain, däädännain, emänainõ, emännain, emätännain, kńääźän-nain, kunikaannainõ, mehennainõ, naapurinain, nõitonain, papinnain, perenain, perennain, piimänain, poigannain, polkkonaine, saunanainõ, saunannain, taikanain, talonnain, talopoikanain, tšülänain, tšüläänain, veĺĺennain, venäi-nain
Vt. ka naa², naispooli, naizelokaᴢ, naizeläjä, naizikko, naizikkõ, naizrahvaᴢ

nattanenä M Kõ Lu Ra
1. subst tattnina (tatise ninaga laps) | vn сопливец (насморочный ребёнок)
M voi siε nattanenä oh sa tattnina!
M nääd miltin nattanenä, natturi, laskõnnu niku õhjad üli uulõõ nataᴅ näe, milline tattnina, lasknud tati nagu ohjad üle huule
2. fig tattnina, nolk, plika | vn сопливец, сопливица, молокосос, простор. сопляк
M näd veel nattanenä, a jo pojojõkaa tšäüʙ näe, alles tattnina, aga juba käib poistega
3. Kõ fig tuhnus, lollpea | vn глупец, простор. сопля, дурак.
Vt. ka niisnenä

nellä vdjL K R L P M S V Po Lu J I nelĺä K-Ahl. V neĺĺä P Ke M Kõ Lu Li J I Ku ńellä M-Set. Ku neld́ä vdjI I Ko Kl neljä vdjI (Lu) nelle (J) neĺĺe J nelli Kett. J nelg ~ neĺg ~ nelje ~ neldi Kr Не́лле K-reg₂ Не́лïе Ii-reg₁ Нелïя Pal₂ Нелли ~ Не́ли ~ Нели Tum., g nellää P Lu nelĺää K neĺĺää P M Lu neli | vn четыре
K nellä meessä sõisovad ühee šĺääpii alla, mikä se on. lauta mõist neli meest seisavad ühe mütsi all, mis see on? – Laud
P lõikkaa õuna nellää lohkoo lõika õun neljaks lõiguks
Lu õpõn nelläl jalkaa kompasuʙ, a inemin jo sõnalta vs hobune komistab neljal jalal, aga inimene juba sõnalt
Lu tšäüb nellill jalkaa käib neljal jalal
L nuorõd nõisivad nelläll tšättä juomaa (pulmakomme:) noorpaar hakkas neljal käel jooma
K nelĺä tšümmeetä ~ Нелли чюммендъ Tum. nelikümmend
P rihez nelläz nurkkõzõᴢ rl toas nelinurkses
Lu maaentšäüz ain on nellän pään taevaminemispüha on alati neljapäeval

nelläiᴢ Kett. K L M Kõ Lu Ra neĺĺäiᴢ K nelläize K-Set. nellääᴢ U M Lu I neĺĺääᴢ M Lu J nelläᴢ Kett. P Ke M Lu I (Ja) nelĺäs K-Ahl. nelleᴢ Pi J neĺĺäᴢ Li J-Tsv. (M-Set.) neĺläs M-Set. ĺeᴢ J-Tsv. nelges Kr Неллисъ Tum., g nellättomaa Kett. K I neĺĺättomaa M nellättämää K nellettemää Lu nellettõmaa ~ neĺĺettemä J neljas | vn четвёртый
M neĺĺättomalla öötä tuli tütterikko akkunaasõõ (muinasjutust:) neljandal ööl tuli tütarlaps aknale
M mill lehmä nellättä vazikkaa leeʙ mul toob lehm neljanda vasika (= mul tuleb lehm neljandat korda lüpsma)
M viistõššõmõtt minuttia nellättä tunnia (kell on) veerand neli, (käib) viisteist minutit neljandat tundi
Lu neĺĺääz õsa neljandik
J neĺĺäs (~ neĺĺes) päiv neljapäev

nenä Kett. K L P Ke M Kõ Lu Li Ra J I (vdjI Ku) nena ~ nenna ~ niäna ~ näna Kr Нѣ́ на K-reg₂ Нѣнá Pal₁ Ii-reg₁ Нэ́на Ii-reg₁ Нѣна ~ Нэна ~ Няня Pal₁ Нена Tum., g nenää K Lu J nenεä L nen̆nää M Kõ I nenä J
1. (inimese v. looma) nina; koon, kärss | vn нос; морда (у животных), рыло
Lu teill on kõikil nenä kahõõ silmää väliᴢ kk teil kõigil on nina kahe silma vahel
Kõ nen̆nää pühtšiä ep tunnõ, a naisii laatiuʙ alles nina-alune märg (nina pühkida ei oska), aga valmistub naist võtma
J kahs ratiss razvaa täün. se on nenä mõist kaks aita rasva täis? – See on nina
Ku niisammaa nenän nall oŋ kahs aukkoa kui muillakkɪ kk (sul) on niisama nina all kaks auku kui teistelgi
Lu ku siä jäit pahaizõssi, sill jäi nenä terävässi kui sa jäid kõhnaks, sul jäi nina teravaks
P üvä nenä võtab üvässi aizuu hea nina tunneb hästi lõhna
Lu nenä on rägäkaᴢ nina on tatine
Lu ku lahzõl on nenä rägäᴢ, siz juttõõᴅ: nuuskaa nenä kui lapsel on nina tatine (tatis), siis ütled: nuuska nina (puhtaks)
M nenäd nattaᴢ ninad tatised
Lu nenä on tšiin nina on kinni (nohust)
J nenä vooʙ, nenää voomin nina tilgub, nohu (nina tilkumine)
M sulku on nenäᴢ, kõik aivassõõn nina on kinni, aina aevastan
Lu varzaa jalk nenäᴢ nina on tatine (varsa jalg ninas)
Lu tämä pajatab nennää ~ Ra nenässä pajataʙ ta räägib läbi nina
M elä pela, laŋkõõd nenälle ära hulla, kukud ninali
M suv̆vaab kõv̆vii luk̆kõa tširjoita, nenä ain on i tširjaza armastab väga raamatuid lugeda, nina aina ongi raamatus
Lu siä ku et kuuntõõ, silla piäb antaa nennää müü kui sa ei kuula, (siis) tuleb sulle anda mööda nina
Lu nenää müütä on peerul troppa vs nina mööda on peerul rada (= halb lõhn käib inimesega kaasas)
K meneväd ženiχallõ nenää alla (Al. 13) (neiud) lähevad peigmehele nina alla (~ ette)
M võtti leivää pal̆laa nen̆nää ettee võttis leivatüki enese ette (nina ette)
Lu jänez meni nenää alõttsi poiᴢ jänes läks nina alt minema
M õm̆maa nen̆nää eessä eb näe irttä, a tõizõõ nen̆nää eess i niglaa näeʙ vs oma nina ees ei näe palki, aga teise nina ees näeb nõelagi
Lu nenä õttsaa näeᴅ, a iä õttsaa ed näe vs ninaotsa näed, aga elu(ea) otsa ei näe
M nenää aukoᴅ ~ Lu Ra nenää hookumõᴅ ninasõõrmed
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed lausa valutavad, kui on nohu
J nenää roo ~ nenää rooto ~ nenää luu ninaluu
M võtti nenä rätii võttis taskuräti (ninaräti)
M nen̆nää tubakka ninatubakas
Ra gorbõi nenä, süämikko inimin kongus nina, kuri inimene
Lu se on räkä nenä see on tattnina
J nappu nenä nöbinina
Lu ärjäl õli pantu rõŋgõz nennää pullile oli pandud rõngas ninna
M sis pannaz lehmää nen̆nää et̆tee siis pannakse (vasikas) lehma nina ette
I pantii nenän allaa einä pandi (lehmale) nina alla heina
Lu nenää päälüᴢ ninapealne (loomal)
Lu õpõzõl on pilkko nenä hobusel on lauguga nina
M sika tõŋgab nen̆nääkaa siga tõngub kärsaga
K sigaa nenä sea kärss
2. (paadi jne.) nina; ots (esemete otsmine, teravam osa), teravik; (varba)ots; (vankri)telje otsapulk | vn нос (лодки и т. д.); острый (передний) конец (чего-либо), остриё; кончик (пальца); осевая чека
M venee nenä ~ Lu paatii nenä paadi nina
P saap-pugaa nenä saapa nina
M suk̆kaa nenä iĺi terä suka nina või pöia (ots)
M pluugaa nenä adra nina, adra künniraud
M niglaa nenä nõela teravik või ots
Lu tširvee nenä kirve nina (tera esiots)
Lu vikahtõõ nenä vikati nina
Lu sakurii nenä tuura teravik
J lissä vähäize lipitsaa nenäll teriit lisa kühvliotsaga natuke teri
J kultaizõõ kukaa nenässä rl kuldse lille tipust
J nätšemet sulgaa neniize rl silmad suleotstes
Lu seizob varpaa nenil seisab varbaotstel
P tellie nenä õli puutellie õttsaᴢ, etti ep tulõiss rataz vällεä telless (vankri)telje otsapulk oli puutelje otsas, et ratas ei tuleks telje küljest ära
3. (linnu) nokk | vn клюв
M tikka kol̆laab nen̆nääkaa rähn toksib nokaga
4. tila, (valamis)toru (kannul, lüpsikul) | vn носик (у чайника, подойника)
M tšainikaᴅ, nen̆nääkaa pitšääkaa teekannud, pika tilaga
5. idu | vn росток
M iväd eväd lazzõ nen̆niä, nee leeväd itämättömaᴅ seemeneᴅ terad ei aja idusid välja, need on idanemata seemned
M uguritsad alkõvad jo nen̆niä laskõa kurgid hakkavad juba üles tõusma (idusid ajama)
K maamunad omad nenällä kartulid on läinud idanema
6. maanina, neem | vn мыс, коса, нос
Lu soikkolaa nenä Soikkola neem
Lu pärspää nenä Pärspää neem
J kurkolaa nenä Kurgola neem
J pääzemm kolkapää nenältä pääseme (ära) Kolkapää neemelt
Lu maa nenä maanina
■
J pääsi rikkassi de nenä nõssi sai rikkaks ja ajas nina püsti
Ra nii on uhkaa, što häülüb nenä pissüᴢ on nii uhke, et käib, nina püsti
Lu hulkub ain nenä tšimaraᴢ käib aina ringi, nina kirtsus
J nenä maaᴢ nina (on) norus
J tšippaa nenäkaa meeᴢ kergesti solvuv mees
J elä han naĺjaa juttua võta nenäsee ära ometi naljajuttu ninasse võta
Kõ üppääb millõ nen̆nää päälε hüppab mulle nina peale
Lu ep piä pissä nennää võõraa vällii ei ole tarvis (oma) nina võõra (asja) vahele pista
Lu tämä ain teeb omaa nenää mukkaa ta teeb alati oma tahtmist mööda
Lu kül sel mehellä on üvä haiso nenäᴢ, kõik tämä saap täätä, mitä kuza küll sel mehel on hea nina, kõik ta saab teada, mis kusagil on
Lu tämä kaugõpal ommaa nennää eb näe ta oma ninast kaugemale ei näe
Lu tämä tahto tõissa petellä, ize jäi pitšää nenääkaa ta tahtis teist petta, (aga) jäi ise pika ninaga
Lu poika näütti nennää poiss näitas (pikka) nina
Lu tämä minnua väitti nenässä ta vedas mind ninapidi (= tüssas, pettis mind)
M täätävä, etti meep sinne, siεl on nen̆nää alus paraʙ teada(gi), et (ta) läheb sinna: seal on ninaesine parem.
Vt. ka alaznenä, gorbanenä, jõvikkanenä, kibrinenä, kikkinenä, kokkanenä, krippurnenä, kulaknenä, lattsunenä, maa-nenä, mutanenä, nattanenä, niisnenä, pilkkonenä, pittšänenä, püssünenä, räkänenä, sookkunenä, terävnenä, tšippa-nenä, tšäpünenä, tupparnenä, üleznenä

nii¹ K R L P M Kõ S Ja Po Lu Li Ra J I Ku ni Kett. K L P Kõ Lu Li J I Ku niiɢ vdjI
1. nii(viisi), nõnda; nii(võrd), nii (väga); nii (kui), nii (nagu) | vn так, таким образом; до того, что; так, как и
M noorikõllõõ pantii kolpotško päh̆hee ja täm̆mää piti nii tšävvä õm̆maa iää noorikule pandi (abielunaise) tanu pähe ja nii pidi ta käima (kogu) oma eluaja
L kui nii kuidas nii?
L i nii tulitši ja nõnda juhtuski
Lu miä tätä nii peltšään, en tõhi suuta avata ma kardan teda nii (väga), (et) ei julge suud(ki) avada
J uguritsaᴅ nii märänessi tänävoonna mennää hoduusõõ kurgid lähevad tänavu nii viletsasti kasvama
P eväd nävä õlõ nii üväᴅ, kui siε tšiitäᴅ ei nad ole nii head, kui sina kiidad
K tõin viskaap kõvii, ni etti naappa rikkauʙ mõni viskab (raha nii) kõvasti, et kauss puruneb
Lu kumpa koira haukuʙ, se nii tšiiree ep purõ vs koer, kes haugub, see nii ruttu ei pure
Lu utšit́eĺa tšäi süümäᴢ škoĺńikkojõ taloz voorua müü, ni ku karjušši voorolla on kooliõpetaja käis söömas õpilaste taludes kordamööda, nii kui karjus korda käib (on korral)
P nii samaa i tüttärikkoi piti tšüsüä mõizanikkaa niisama tuli tüdrukutelgi küsida mõisnikult (luba)
J no nii viittä i lõppuvid [= lõppuzivad] med́d́e pulmõᴅ noh, niiviisi lõppesidki meie pulmad
J nii viisii niiviisi
M nii kaugaa ajõltii, kui jo tuli valmiissi niikaua aeti (= äestati hobustega), ku(n)i (põld) sai juba valmis
J nii järestää ~ nii ättšissää otsekohe
J nii mokomõin niisugune; samasugune
Li nii samalain niisamasugune
K nii samotta niisama, niisamuti
J nii ja kanni ~ M nii ja nii nii ja naa
2. nii, umbes | vn так, около
Lu tämä õli tõisiikaa nii pool tunnia ta oli teistega umbes pool tundi
3. niisama (ilma milletagi), paljalt | vn просто так, без (чего-либо)
M i nii piimää jootii ka niisama (ilma milletagi) joodi piima
4. niisama (muidu, tasuta) | vn так, даром, бесплатно
M seĺd́inikka nii antõ rosolaa heeringakaupmees andis soolvett niisama (muidu)
5. jaa, jah | vn так, да
M nii on vad́d́aa tšeelell da {n.} on (= tähendab) vadja keeles jah
J siä tuõt kotto. nii kas sa tuled koju? – Jah
Lu nii, tänävä pühä jah, täna on püha
6. ja, ning | vn и
L tultii nii kolizõttii tuldi ja kolistati
Kõ hullu siε õõᴅ, nii hullu jääᴅ hull sa oled ja hulluks jääd
J meni naapurii, nii juttõõʙ: tõsi ontši, jotti on domovikka läks naabri juurde ning ütleb: tõsi ongi, et on (olemas) majavaim
7. siis, nii; nii(pea) kui | vn то; тогда; как только
L ko t tunnõ, nii miä õpõtan kui sa ei oska, siis ma õpetan
M pezit silmäᴅ, nii järkiä piti ilata pää (kui) pesid silmad (puhtaks), siis kohe tuli pea korda seada
Ku kai tahot t́śiitää, ni kiiree vana leeᴅ vs kui (kõike) tahad teada, siis jääd ruttu vanaks
Lu kana tahob autumaa, ni sis pannaa (kui) kana tahab hauduma (minna), siis pannakse
Lu ku toorõõ algoo paad ahjoo, ni va piśś, pisizeʙ kui toore halu paned ahju, nii vaid viss! visiseb
Lu eläd nii õppõõd ain (kuni) elad, nii aina õpid
J nii ku vähäizee viivähti aika, nii tuli nältšä. õmmaa aikaa piäp süüvvä nii kui (söögi)aeg veidi viibis, nii tuli nälg. Omal (= kindlal) ajal tuleb süüa
8. sellepärast | vn поэтому
Po eb uzgottu, nii mentii vaattamaa ei usutud, sellepärast mindi vaatama
9. nii ... kui ka; (kuidas) ... nii (ka) | vn как ... так и; (так) ... как (и)
Lu nii lammas karjaᴢ, nii lehmä karjaᴢ, ain vooro õli nii lambakarjas kui ka lehmakarjas, ikka oli (karja)kord
J süntükoo sinu tahtos nii taivaaza kui maa päälä (Must. 156) sündigu sinu tahtmine nii taevas kui (ka) maa peal
J sulaizõssi vahti kui õmijee, ni i võõrajõõ päälee lahkelt vaatas nii omade kui ka võõraste peale.
Vt. ka niin, niinon, niiviisii, nintaa, näi

näteli-päiväᴅ J pl nädalapäevad, nädalajagu (aega); | vn неделя, недельный срок; braagaa teh́h́ää sukurissa, sukuria i hiivaa pannaa, näteli-päivät tšäüʙ b-t (= õlletaolist jooki) tehakse suhkrust, suhkrut ja pärmi pannakse, nädalapäevad käib

ootava Kett. K M Lu I Ku uotava P (K L) ootõvõ Li J ootõv J, g ootavaa M ootõvaa J = ookõa
J potklatkõssi saab õssa ootõvapa mat́eria voodriks võib osta odavamat riiet
K emä tšäüp tüöleesee rahvaalõõ, uotavaa intaa, seitsee kopeikkaa päiväᴢ ema käib inimeste juures tööl, odava tasu eest, seitse kopikat päevas
M raha õli kalliᴢ, a nüd on ootava raha raha oli (varemalt) kallis, aga nüüd on odav raha
Ku ootava nii vootava vs (kui) odav, siis voolav (= mis odav, see mäda)

oporka P J (M I) opork J-Tsv., hrl pl oporkaᴅ P M I oporkõᴅ J kott, pl. kotad | vn опорок, опорки
J võtti jalgassa oporkaa ja viskaz üli kura piha võttis jalast kota ja viskas üle vasaku õla
M oporkaᴅ, need on van̆noilta lõikattu varrõd vällä, a need vanad mid jäätii saappagaa teräᴅ, neit kutsuttii oporkaᴅ kotad (koos pealsetega), need on: vanadelt (saabastelt on) lõigatud sääred ära, aga need vanad, mis jäid, saapapöiad, neid kutsuti kottadeks
J õli rikaᴢ, jäi köühessi, häülüb oporkoiᴢ oli rikas, (aga) jäi vaeseks, käib kottades
M tuli kot̆too niku jaamaa pasatskõi, oporkad jalgaᴢ tuli koju nagu Jamburgi pätt, kotad jalas
M tämä tuli tšepo-tšennättä, eb õõ i oporkoi jalgaza ta tuli lausa paljajalu, ei olnud (ei ole) kottasidki jalas

paaru K-Ahl. L P Ja-Len. Lu J-Tsv. paar ~ baar J-Tsv., g paaruu Lu J
1. aur | vn пар
Lu muna tšugunikka tšihuʙ, tuõp paaru kartulipada keeb, tuleb auru
J paaruss menti akkunõd märjessi aurust läksid aknad higiseks (märjaks)
P mašina tšäüp paaruukaa masin töötab (käib) auruga
J laut zavodasõ tooti uus paaru kattil lauavabrikusse toodi uus aurukatel
Lu paaru baakk aurupaak
2. leil | vn пар (в бане)
Lu tänävä om makkõa paaru täna on (saunas) magus leil
Lu karkõa paaru vingune leil
J paar bań ~ baar bań (sauna astudes öeldakse:) hüva leili!

paatškuri Lu J-Tsv., g paatškurii Lu J räpane inimene, kõnek. räpakai, trööpaja | vn пачкун, разг. грязнуля
Lu kumb roojakkaas sõvas tšäüʙ, sitä kutsutaa paatškuri kes käib räpas(t)es riietes (riides), seda kutsutakse {p.}
J sillõõ eb mahz eestiit anta uutt tšiuttoa päälee, siä õõd mokom paatškuri sulle ei maksa üldse uut särki selga anda, sa oled niisugune trööpaja

paimõn (Lu) paimõõ ~ paimõ I, g paimõnõõ karjane | vn пастух
I paimõnõlla ripuʙ sumka bokkaza, a rooska pihalla karjasel ripub kott küljel, aga piits õlal
I paimõõ meeb ümpäri karjaa karjane käib ümber karja.
Vt. ka lammaspaimõn

painu M Lu J-Tsv., g painuu Lu J
1. raskus, vajutis; kaal; paine, vaev, äng | vn тяжесть, вес; труд(ность), горесть, гнёт
J kats ku gorbissuuᴢ painuss vaata, kuidas vajus raskuse all (raskusest) küüru
J onhan kassen sigas painua on sel seal alles kaalu
J kül haŋ kasseŋ kotikkoz om puudaa painu küllap selles kotikeses on puuda jagu
M häiläb räühtünnü, tälle mitäleeb on pantu painu (haige kohta:) käib koltunu(na) ringi, talle on (nagu) mingi paine (peale) pandud
2. paine, paindekoht, kõverus | vn изгиб, сгиб
J kokk lähsi painuu kõhass kattši konks läks paindekohast katki
J sahaga irsi painuu kõhass kattši saagige palk kõveruse kohalt katki
3. Lu painepuu (töövahend painutustöödel, näit. reejalaste painutamisel | vn приспособление для сгибания полозьев дровней и т. д.).
Vt. ka painapuu, paino, painuma, painõ

painuzillaa Lu painuzi·llaa Li kühmus, küürus; kummargil, küürakil | vn сгорбившись; наклонясь
Lu tšäüp painuzillaa käib kühmus
Li miä painuzi·llaa kaivan munnaa ma võtan (kougin) küürakil kartuleid.
Vt. ka painozillaa

palgõ P Lu, g palkõõ rangipale, -padi | vn подхомутник
P palgõ tšäüʙ vassaa kaglaa rangipale käib vastu (hobuse) kaela
Lu palgõ, ümper on nahka, õlki on süämmeᴢ rangipale, ümber on nahk, õled on sees.
Vt. ka palsta

pappi Kett. K U L P M Kõ S Ja-Len. Po Lu Li Ra J I (R-Eur. Ku) Паппи Tum., g papii K Kõ Lu Li J Ku pap̆pii M
1. preester, apostliku õigeusu vaimulik, kõnek. papp | vn священник православной церкви, разг. поп
S pappi siš tšäüp tšasovnas, sluužiʙ preester käib siis kabelis, peab jumalateenistust
Lu kõikkaa vanõpi on pappi, siiz on d́jaakoni, siiz on jaatškõ kõige vanem on preester, siis on diakon, siis on salmilaulja
Lu papillõõ veet sünniᴅ preestrile pihid (viid) patud
K piti ööllä võttaa pappia öösel tuli kutsuda preester (jumalaarmu andma)
P pappi venttsaᴢ preester laulatas
Lu veekaa priskutti pappi preester piserdas (pühitsetud) veega
J pappi znaameńoikaa siunaab lehmäᴅ preester õnnistab lehmi kirikulippudega
Kõ papii χattu paikkoi täünä. saunaa ahjo mõist papi müts, paiku täis? – Sauna ahi
2. haldjas | vn сверхъестественное существо, дух-хранитель
K lahsai peloitõttii, jooltii: riigaz on riigaa pappi lapsi hirmutati, öeldi: rehes on rehehaldjas
P mussa niku riigaa pappi must nagu rehehaldjas
Po saunaza õli saunaa pappi, siglall vettä kannaʙ saunas oli saunahaldjas, kannab sõelaga vett
P kaivoz on kaivuo pappi kaevus on kaevuhaldjas
3. J pl ikoonirätikirja nimetus | vn название определённого узора иконного плата
■
Ra nimetoi pappi nimetamats (neljanda sõrme nimi).
Vt. ka jarvipappi, riig-pappi, riigaa-pappi, sõimapappi
Vt. ka paha

peeru Lu J-Tsv. pieru P, g peeruu Lu J peer, peeretus | vn пердотня
Lu nenää müütä on peerul troppa vs nina mööda on peerul rada (= halb lõhn käib inimesega kaasas)
J siäkse lazzõt peeruu haisua kas sina lased peeruhaisu?
Vt. ka peeremin, peremä

pellätä K L M Kõ S Lu J (Kett. P Li Ra) peĺĺätä M Lu Li (J) peĺĺet J-Tsv. peljätä (Lu) pelgõt [sic!] J-Tsv. peld́ätäɢ I Ko Kl peĺd́ätäɢ ~ pelgätäɢ I peldžätäɢ Ii Ma pöllätä (Ku), pr peltšään K P M S Lu Li J peltšεän L peltšän Lu J peltšää I, imperf peltšäzin K L M S Lu Li peltšezin Lu J karta, peljata | vn бояться
Lu sutta ku peltšäät, siz mettsää elä mee vs kui hunti kardad, siis metsa ära mine
K ööllä pellättii, etti varkaat tullass öösi kardeti, et vargad tulevad
P tšäüb ümperkautta, a litši peltšääb mennä käib ümberringi, aga ligidale kardab minna
Li tämä ep peĺĺännü mittää, tämä õli mokoma jurma meeᴢ ta ei kartnud midagi, ta oli niisugune julge mees
Ku märk ep pölḱää märḱää vs märg ei pelga märga
Lu miä peltšään killimissä ma kardan kõdi
M minuu uulõt peltšävät tuulta, kui tšut́, nii lõhgob verelessaa minu huuled kardavad tuult: kui ainult natuke (tuult saavad), nii lõhestab verele
K tämä peltšäz viinaa sünnissi ta pidas (pelgas) viina patuks.
Vt. ka pelkoossa

peräzä K Kõ-Len. Lu Li peräᴢ P Lu Li J perääᴢ Lu J
1. adv järele, järel | vn вслед за, позади
Lu talopoigaa lehmä lähs ommaa kottoo ja papii lehmäd mentii peräᴢ talupoja lehm läks oma koju ja papi lehmad läksid järele
J iiri raukka meeb mettsää, peen kelkka peräᴢ hiir vaeseke läheb metsa, väike kelk järel
J miε õlin eeltlaulaja, a tütöd laulottii peräᴢ mina olin eeslaulja, aga tüdrukud laulsid järele
Lu tšäüb jalkoja peräz veitäʙ käib, veab jalgu järele
Lu lähs menemää i tämä perääᴢ viippi tšäel läks minema ja tema lehvitas käega (takka) järele
Lu tuli suur tuuli, aŋkkuri anti perääᴢ tuli suur tuul, ankur andis järele
2. adv pärast, hiljem | vn потом, позже
Lu tšünnetää sarkaa, mennää peräz äessämää küntakse põlluriba, minnakse pärast äestama
3. postp järel, järele, taha | vn вслед за, за
Lu kajagat ku lennätää laivaa peräᴢ, siz on litši ranta kui kajakad lendavad laeva järel, siis on rand ligi
Lu õpõn tallaab ain tämä peräᴢ hobune astub aina tema järel
J elä mee ettee muissa, elä jää mud́d́ee perääᴢ rl ära mine teistest ette, ära jää teiste taha.
Vt. ka perälee, perällä, perässä, perää

pessiissä Lu Li J (Kõ) pessiiss Li J pessiissᴀ̈ Ku, pr pessiin Li J Ku, imperf pessiizin ~ pessizin J end pesta | vn мыться, помыться, умываться, умыться
Lu tšülpüüskaa, pessiiskaa, tuõtta kottoo, saatta tšaajua juuvva vihelge, peske end, tulete koju, saate teed juua
Lu sooja veekaa pessiissää sooja veega pestakse end
Lu pessiistii muilaakaa i matšalkaakaa pesti end seebiga ja nuustikuga
Lu tšäin kaivoll pessiimäzä käisin kaevul end pesemas
J haltialain tšäüp pessimää lähteeᴢ haldjas käib end allikas pesemas
J katti ku pessiiʙ, siz leeb võõrai kui kass end peseb, siis tuleb külalisi.
Vt. ka peseüssä, peseütä, pesiitä

pissüzä: pissüᴢ Lu Ra J-Tsv. pissüss [sic!] Lu püsti (püstiasendis) | vn (быть) стоймя; кверху; дыбом (о волосах)
Lu vana aita mokomais paikkoiz on pissüᴢ vana aed on niisugustes kohtades püsti
J võd́d́ ivusõt pomadikaa, siis kestevet pissüᴢ määri juuksed pumatiga, siis seisavad püsti
Lu se inemin meep korjassi pää pissüᴢ see inimene läheb uhkelt, pea püsti
Lu kõrvõt pissüᴢ niku jänesel kõrvad püsti nagu jänesel
Ra nii on uhkaa, što häülüb nenä pissüᴢ on nii uhke, et käib, nina püsti

piurullaa M Lu J-Must. adv kissis, vidukil; kissi, vidukile | vn зажмурив, прищурив (о глазах)
Lu tšäüp silmät piurullaa käib, silmad kissis
Lu päivä häikeäʙ, paap silmät piurullaa päike pimestab, kisub silmad vidukile

plaani Lu J, g plaanii J
1. plaan, kavatsus | vn план, намерение
J koto on tehtü plaania müü maja on ehitatud (tehtud) plaani järgi
J plaanii mukkaa näd raja pitäis kassen õll plaani järgi, näe, peaks piir siin olema
Lu mill on mokoma plaani mul on niisugune kavatsus (plaan)
J tetši koo plaanii tegi maja plaani
2. komme, harjumus | vn обычай, привычка
Lu mõnikkaal umalikkaal on mokoma plaani, što kritautõb ampaita mõnel joodikul on selline komme, et krigistab hambaid
Lu se on kehno plaani, tšen tšäüʙ võõrai akkunojõ müü see (= sel) on halb komme, kes käib võõraste akende taga (mööda võõraid aknaid)
■
J kazell tütöll bõ miltäisstši plaania sellel tüdrukul pole mingit figuuri

progona Len. M S Lu Li J I (U P), g progonaa P Lu J (karja)tanum, (tarastatud) karjatee v. karjamaa | vn прогон (скотопрогонная дорога), выгон, пастбище
J naizõd õltii lastu lehmät progonalõ naised olid lasknud lehmad (karja)tanumale
Li ajjõtõttu tee, progona tarastatud tee, karjatee
P sis pappi piti moĺevenjad i tšäüsi progonal, svätitti opõzõᴅ, lehmäd i lampaaᴅ siis pidas preester palvust ja käis (karja)tanumal, pühitses hobuseid, lehmi ja lambaid
S jürtšinn tšävväz rissijekaa progonall jüripäeval käiakse ristidega karjatanumal
I progonalla paimõõ meeb ümpäri karjaa jürjii obrazaakaa (karjalaskmisest jüripäeval:) karjatanumal käib karjus ümber karja püha Jüri ikooniga
M naizikko progonala lüφsi naine lüpsis karjamaal
P tšäüzimmä müö mõizas herralyõ tüölie progonaa iess me käisime mõisas härrale tööd tegemas karjamaa eest
S progonassa piti mahsaa karjamaa eest pidi maksma
J progonaa aijaᴅ tara karjatee ääres.
Vt. ka karjaprogona

pää Kett. K L P M Kõ S Po Lu Li Ra J I Ku (R Ma) pεä L P peä K-Ahl. (R-Reg.) päh Kr Пэя ~ Пя Pal₁ Пэ́а K-reg₂ Ii-reg₁ Пеа Tum., g pää K L R P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku
1. pea (inimesel v. loomal) | vn голова (человека или животного)
M bõõ meessä möö pää, varma meeᴢ, a pää peen pea pole mehe järgi, tugev mees, aga pea väike
Lu tämä leikkas kukolt pää poiᴢ ta raius kukel pea maha
Lu mutukal on pää ja äntä vaa, sis tuõp konnassi kullesel on ainult pea ja saba, siis (pärast) muutub konnaks
Lu kala algap pillaussa päässä kala hakkab riknema peast
P nõizõp päätä vaivattamaa pea hakkab valutama
Lu tokku katolt pää eeᴢ kukkus katuselt (alla), pea ees
L tšülmää vettä valõttii pεässä jalkoissaa külma veega valati pealaest jalatallani üle
Ra sisar on päätä kõrkaapi velloss õde on vennast pea jagu pikem
I dohtõri lõõkutti päällä arst vangutas pead
Lu sitä tüütä tehä, nii parõpi oma päätä särttšää seinää parem oma pead vastu seina taguda, kui seda tööd teha
Lu miä ku sill annõn päätä müü ma kui annan sulle vastu pead!
Lu niku varill leiväll päätä müü lüütü (juhmi inimese kohta öeldakse:) nagu kuuma leivaga vastu pead löödud
Lu eestää õli rikaz i uhkaa, a nüd on pää maaᴢ enne oli rikas ja uhke, aga nüüd on pea norus
J pää nizgõᴢ pea kuklas
M ize niku rapatšivi: kui tšut́, nii taaz on pää põhguza, taaz läziʙ ise (on) nagu rabe kivi: (nii) kui vähe (midagi on), siis on taas asemel maas (pea põhus), jälle on haige
M sillõ ain bõõ aikaa, lennäd mennä, pää kõlmõttomann jalganna sul pole eales aega, kiirustad (lendad minna), pea kolmandaks jalaks (= pole aega mõtlemiseks)
Ra mil on nii paĺĺo tüüᴅ, kõik üli pää mul on nii palju tööd, kõik üle pea
M tšen̆nee pää eel siä laulaᴅ (kui kana laulab, öeldakse:) kelle pea (mahalöömise) eel sa laulad?
I millõõ piäʙ võttaaɢ lekarstvoo päässä ma pean pea(haiguse) pärast rohtu võtma
I nõizii läs̆simää päälee rõhgaa (mu) pea jäi väga haigeks
M ruskõa pää punapea
Lu opõzõõ pää fig hobusepea (= suur pikergune pea)
L kunikkaa pεä antaass fig kuningapea (= tsaaripildiga rublane raha) antakse
Lu pää laki pealagi
J pää pint meni kärnää peanahk läks kärna
J oŋ ko sill ajut pää luuᴢ on sul ajud pealuus (= on sul mõistust peas)?
J boranaa pää luu oinapea (oina pealuu), lollpea
Lu pää mozgiᴅ (pea)ajud
Lu nenää sõõrmõt kõikk vaivataʙ, ku on pää tauti ninasõõrmed kõik valutavad, kui on nohu
S pää täi peatäi
Lu ku üüll on kehno pään aluᴢ, nõizõp kagla soonia vaivattamaa kui öösel on halb peaalune, siis hakkavad kaelasooned valutama
Lu tšuutol on pää aukko särgil on peaauk
J tubakk massin õlitši tilal pää vittsõᴢ tubakakott oligi voodipäitsis
2. pea (mõtlemisorganina), mõistus, mälu | vn голова (как орган мышления), разум, ум
M parta kazvap tšiirepää ku meeli pääᴢ habe kasvab kiiremini kui mõistus peas
Ku suurus suuhoo, meeli päähää kk hommikueine suhu, mõistus pähe
Lu vätšizee pähhee ep paa vägisi pähe ei pane (= selgeks ei tee)
M meni meeli pääss vällää, pää niku paŋɢ [= paŋkõ] mõistus kadus peast, pea (on) nagu (tühi) pang
Lu niku tuuli vei päässä poiᴢ nagu tuul viis peast (= meelest ära)
Lu tämä on päässä vähäizee kerttäünüᴅ ta on peast väheke põrunud (= tal on mõistus veidi segi)
M õmassa päässä sen̆nee tein tegin selle omast peast (= oma aruga)
M täll on tuuli pääzä tal on tuul peas (= tal on pea tuult täis, tal on mõtted laiali)
Lu täl tšiittemin meni päh́h́ää tal hakkas (läks) kiitus pähe (= kiitus tegi ta upsakaks)
M tämä on üvä lahs, tämässä eb mee sõna päχ́χ́ää ta on hea laps, tema pärast ei tule (kuri) sõna keelele (pähe) (= temaga ei tule kurjustada)
Li kui näil eb mee see läpi pää kuidas see neid ära ei tüüta
Lu ep piä päätä rikkoa ei maksa pead murda
J miä pää ävitin ma kaotasin pea (= ma ei teadnud, mida teha)
Lu tüttö poigal pöörütti pää tüdruk ajas poisil pea segi
M umalik̆kaa piäp pää praavittaa joobnu peab pead parandama
J paŋkaa pää täünn jooge end purju (võtke pea täis)
J sai pää soojõssi sai pea soojaks (= jäi vinti)
M pää algaʙ höpsiä pea tikub unustama
M milla pää ümperikkua meeʙ mul käib pea ringi
M χullu pää jalgolõõ eb anna sihaa vs hull (= rumal) pea ei anna jalgadele asu (= kui ei jaga pea, siis jagavad jalad)
M kõva pää, kehnossi õppõõʙ kõva pea, halvasti õpib
M nii on puusta pää niku perze on nii tühi (= rumal) pea nagu perse
U unõkkaa pääkaa on kehno tehä tüütä unise peaga on paha tööd teha
J umalõss pääss eb mäleht mitä egle tetši ei mäleta, mida eile purjuspäi tegi
L seltšiä pää selge pea (= selge mõistus)
M meelevä pää tark pea
M teräsättü pää terane pea
M puussa pää puupea, lollpea
J rappa pää nõrk pea (= pea, mis hakkab kergesti ringi käima)
3. pea (juuste, soengu tähenduses) | vn голова (в значении волос, причёски)
P tüttärikkõin sutši päätä tüdruk kammis (suges) pead
M pää on niku avu haijallaa pea on nagu ahjuluud harali (= juuksed on sassis)
M nõistii päätä ettsimää hakati pead (= peast täisid) otsima
M ku on möllättü pää, siz juõllaᴢ: il̆laa avut silmiiltä kui on pea (= juuksed) sassis, siis öeldakse: korista ahjuluud silmilt
Lu sasi pää sasipea
Lu poĺskaa viisii pää poola viisi pea (= lahuga juuksed)
M ruskõa pää ~ Li ruskaa pää punapea
Lu pilkko pää õpõn lauk(pea) hobune
J pää piiri juukselahk
4. pea, kupar, tipp jne. (taime, eseme jne. hrl. eesmine v. ülemine v. pealmine osa) | vn головка (растения; верхняя или передняя часть предмета)
Lu kuza on üvä maa, rüttšees kazvap kahs päätä kus on hea maa, (seal) kasvab rukkil kaks pead
Lu õzral on pää i nizul pää odral on pea ja nisul (on) pea
M pää, hot́ miltizee leivää pää (vilja)pea, ükskõik millise vilja pea
M jõka pää võtõttii maassa iga (vilja)pea võeti (= korjati) maast (üles)
M tšako kukub nii kaugaa, kunniz õzra ep tšäänü päälee kägu kukub nii kaua, kuni oder hakkab pead looma
M õzraa pää jo painuʙ odrapea juba paindub (= tera on küps)
M Li rüttšee pää rukkipea
Li nizuu pää nisupea
J linat kehnossi tapõttu, päät kõik terveeᴅ linad (on) halvasti raatsitud, kuprad kõik terved
M lin̆naa pää linakupar
M pantii päitä koko astia pandi (kapsa)päid kogu astja täis
M kapusaa pää kapsapea
P kõm kahs vihkua õli kuhilaall pää kolm, kaks vihku oli (vilja)hakil pea(ks)
M adralla kahs saarnapuuta, siz on loopi, siz on pää, pääsurja, siz on aizaᴅ (puu- e. hark)adral (on) kaks sahkpuud (e. haru), siis on (adra)lusikas, siis on (adra)pea, siis pärapuu, siis on aisad
Kõ tšen rahaa tõi, tšen naglaa ilmaa päätä (Len. 216) kes tõi raha, kes ilma peata naela
M kazvaass kauniit pääᴅ kasvavad haava- e. punapuravikud
J õppõizõõ einää päässä rl hõbedase heina otsast
Lu kopitattii marjaa päät, kuivõtõttii i javõttii korjati hapuoblika õisikuid, kuivatati ja jahvatati
J villaa pää villpea (rohttaim)
Ra luukaa pää sibula mugul
M ŕumkaa pää viinaklaasi ülemine osa
J kolkaa pää nurga tipp
J saappõgaa pää saapapealne
Li sõrmõõ pää sõrmkübar
M nännee pää rinnanibu
Lu mulkuu pää peenise pea
J pää kapuss peakapsas
J pää viĺĺ seemenessi, põhjõ viĺĺ sikoilõõ parem vili seemneks, (aganane) põhjavili sigadele
5. (eseme) pea e. käepide | vn черенок, ручка, рукоять
Lu kurasõõ pää noa pea
J mõõkaa pää mõõga käepide
6. pea, juht, eestvedaja | vn глава, предводитель
Lu siε õõt taloo pää sina oled talu pea (= peremees)
7. adj pea-, peamine | vn главный
J pää tappõjõ isutõtti türmää peamõrtsukas pandi vangi
■
Lu se on pää magjõᴢ see (inimene) on suur maiasmokk
M söötii luinaa päinää kõikk kk söödi kõik koos luude-peadega (= söödi kõik viimseni ära; söödi kõik koos naha ja karvadega ~ saba ja sarvedega)
J kerääjät kaŋkaa kutovaᴅ, matkalaizõt päät pantii rl kerjajad koovad kanga, teekäijad tegid lõpu.
Vt. ka akanapää, avupää, bulipää, hallipää, haššipää, hölöpää, ivuspää, kaatteripää, kagra-pää, kapussapää, kassapää, kaššalpää, kepii-pää, koiramarjapää, kretšina-pää, kukkulpää, kähärä-pää, lanttupää, lidnaapää, linapää, lintti-pää, maripää, marjapää, mulipää, mussapää, mätäpää, naakkapää, nisu-pää, nõtšipää, nännää-pää, painopää, paĺĺaspää, paŋkõpää, pilkkopää, pleeššipää, punapää, puupää, puustapää, põskipää, pöllüpää, pöppärä-pää, püllüpää, risikkopää, rüispää, rütšeepää, saatto-pää, sapanopää, sarvipää, suukkuripää, sürjü-pää, šaaripää, šašipää, šuppupää, tohopää, tšaropää, tšikkarpää, tšippurpää, tšünnärpää, tšütšäl-pää, tuhkapää, tuhlapää, tuhmapää, tukkapää, tuulispää, tüttöpää, uzalus-pää, valkõapää, vatupää, vesipää, villapää¹, vääräpää, õzra-pää, ähüpää
Vt. ka päähüᴅ

päällä² K R M Kõ-Len. Lu Li I (Kett.) pεällä L peällä R-Reg. päälle Ra J pääll K P M Lu Li Ra J päällᴀ̈ Ku päälä Len. K M Lu J I pεälä L pääl Len. K R L P M Kõ S Lu Li Ra J I Ku ṕääl K peel ~ pel Kr Пялля ~ Перла Pal₂ Пе́рла Ii-reg₁
1. adv peal, pealpool, ülalpool | vn (наречие в значении ‘на’); сверху
L alla on suur leipä, a pεällä on pienepi all on suur leib, aga peal on väiksem
Lu pakod alla i pitšäd lavvat päälä pakud all ja pikad lauad peal
M alla jarvi, päällä nurmi rl all (on) järv, peal (on) nurm
M kreeposti õli alla, a tšerikko päällä kindlus oli allpool, aga kirik ülalpool
Lu ku lumi on kaugaa pääl, siz avvob õrasõõ kui lumi on kaua peal, siis hautab orase
P räsäz on pääll katus on peal
Lu leiväl on kõvain pääl leival on koorik peal
K vokill on šnoorat päällä vokil on nöörid peal
2. adv seljas (rõivaste kohta, looma karvkatte kohta | vn наречие, близкое по значению к словоформе ‘надето’)
Lu naastit sõvat pääl ilusad rõivad seljas
I kamalikka õli päällä talvõll avar jakk oli talvel seljas
S karu tuõʙ, karvat pääl karu tuleb, karvad seljas
3. postp peal, pealpool, pinnal; kohal, otsas, küljes | vn на
Lu kuhjad õltii vad́d́ojõõ pääl kuhjad olid vaiade peal
Li kiikutab lassa tšäsijee pääl kiigutab last käte peal
P põlvii pääl pitelit pienennä minua rl põlvede peal hoidsid mind väikesena
M issu ühs jalka tõizõõ päällä istus, üks jalg teise peal
Lu makaz ahjoo pääl magas ahju peal
M eellä peettii mehet tšiutoo päällä vöötä enne kandsid mehed särgi peal vööd
P putška vittsoi on persie pääl kimp vitsu on perse peal
P kazvab rihez akkunaa pääl kasvab toas akna(laua) peal
Lu tämä tšäüp tšäsijee pääl tema käib käte peal
P pienet parrõd on ahjuo pääll väikesed parred on ahju kohal
M tšätšüd lahsõõkaa ripub nõikuu pääl kätki lapsega ripub vibu otsas
I mettsäkatti puu päälä isuʙ ilves istub puu otsas
P üle õli lännüü piimää pääl koor oli hapupiima peal
P täll on nii tsiire, isub niku tulisii süsii pääl tal on nii kiire, istub nagu tuliste süte peal
P tämä seizob niku nagloikaa rissii naglõttu ühie paikaa pääl ta seisab nagu naelutatud (naeltega risti löödud) ühe koha peal
Lu aluz on aŋkkurii pääl purjelaev on ankrus
4. postp kaugusel, kõrgusel | vn на расстоянии, на высоте
Lu nii õli pimiä jotti tõin tõissa et nähnü süle päälä oli nii pime, et (sa) ei näinud teineteist sülla kaugusele(gi)
Li alla on metrii päällä aukko all on meetri kõrgusel auk
5. prep peal, pealpool | vn на, над
M päällä nurmõõ pähtšizikko rl nurme peal (on) sarapik
Lu kehveli ku onõ päälä vee leetseljak (kui) on pealpool veepinda (= veepinnast kõrgemal)
6. postp paiku | vn около; под, к (во временном значении)
Lu saunaa mentii laukopään i ohtugoo pääll sauna mindi laupäeval ja õhtu paiku
■
Lu ku müü tulimma soomõss, sis koto õli põlõnnu, laḱḱa pool pääl, piti uvvõssaa alkaa ellää kui me tulime Soomest, siis oli maja (maha) põlenud, midagi polnud alles (lage pool peal), tuli uuesti hakata elama
J õmad menod õllaa pääl on menstruatsioon
K opõzõlla päällä tulõvaᴅ tulevad hobusega (= sõidavad vankril)
I päivälä vet́ tüütä tehäᴢ opõzii päällä päeval ju tehakse hobustega tööd
J ammõti pääll õlõmaᴢ ameti peal (ametis) olemas
Lu tuuli õli setskaaroo päälä tuul oli Seiskari peal
J poolõõ pääll poole peal
Ku a koer oli pääl tuulee karussa aga koer oli karust pealtuuleküljel
I taitšinaa leimmäɢ. algammaɢ tšühzettääɢ või pääl vai razvaa pääl kloppisime taina, hakkame küpsetama võiga või rasvaga
J pääl uuli ülahuul.
Vt. ka ahjopäällä, riheppäälee, riigappäällä, ähjüpäällä, ähöpäällä, ähüpäällä, ähüüpäällä

pöörü² ~ pöör J-Tsv., g pöörüü J ving | vn угар
pöörüä rihi täünö tuba (on) vingu täis
J nii kõvassi huimaʙ, tait pöörü meni pähä(se) pea käib nii kõvasti ringi, vist hakkas (läks) ving pähe

raskaᴢ K L P M Kõ Lu J I (Kett.) raskõᴢ Lu Li J razgaᴢ L M Kõ Ра́скасъ K-reg₂ rassi ~ rassee Kr, g raskaa Kett. L J
1. raske | vn тяжёлый; тяжело
L puu on raskaass vettünnü puu on raskeks vettinud
Lu piti raskassa töötä teh́h́ä tuli rasket tööd teha
M päälee kahõtšümmenee vuuvvõõ päälee mokomaa raskassa tautia eläʙ (juba) üle kahekümne aasta elab pärast niisugust rasket haigust
Kõ on razgaz aika on raske aeg
J raskõz elo raske elu
J raskaaz unõz õlõma raskes unes olema
P teil on raskaz luhti teil on (toas) raske õhk
P vassaa virtaa on raskas sõutaa vastuvoolu on raske sõuda
I mätšee raskaz mennäɢ mäkke on raske tõusta (minna)
M täättävä raskaᴢ muidugi (on) raske
2. rase; tiine | vn беременная; супоросая, щённая, стельная, жерёбая
L jumala lähetäp sillõ linnuu i seness linnuss siε tulõd raskaassi jumal saadab sulle linnu ja sellest linnust jääd sa rasedaks
Lu se on raskõᴢ see (naine) on rase
M kui paĺĺo naizikko häiläʙ raskaanna kui kaua naine käib rasedana (ringi)?
Kõ opõn jäi raskaassi hobune jäi tiineks
3. õnnetu | vn несчастливый; злополучный
M tuhkapäivä õli ain razgas päivä esmaspäev oli ikka õnnetu päev
M pittšää matkaa elä ruta mennä tuhkapäivää päivännä, niku tämä on raskas päivä, võip tulla kõikõllaajussa õnnõtussa pikale teele ära rutta minna esmaspäevasel päeval, see on nagu õnnetu päev, võib tulla igasugust õnnetust.
Vt. ka raŋkka