[VOT] Vadja keele sõnaraamat

kuulu J-Tsv. Ку́улу K-reg₂, g kuuluu J kuuldus, kuulujutt | vn слух, молва́
J oŋ kuulu, jot tšiire leep sõta on kuuldus, et varsti tuleb sõda
J poigõss bõõ milläisstši kuulua, ävis päinee pojast pole midagi kuulda, kadus jäljetult (täiesti).
Vt. ka kuullo, kuuluma, kuuluva