[VOT] Vadja keele sõnaraamat

veitellä L P Lu Li Ra veitell J-Tsv. (Ku), pr veittelen: veitteen Lu Li J-Tsv. veittelen Ku, imperf veittelin Li J-Tsv. frekv vedada (korduvalt ühest kohast teise), liikuda (edasi-tagasi) | vn (пере)носить, (пере)нести, возить, везти
Lu lahzõl õli kõvassi meno, emä veitelli tšäezä laps oli väga haige, ema kandis (teda) kätel
L harkkolaz õli suur tεätäjä, toožõ medd́e tšülεäsie veiteltii, läsivii müö veiteltii Harkkolas oli suur (küla)tark, ka meie külla toodi (teda), viidi ühe haige juurest teise juurde
J haltiaz veitteli däädiä metsiit müü haldjas vedas onu mööda metsi
Ku sis hän duumaz ettᴀ̈ miä ainᴀ herroitᴀ veittelen siis ta (= voorimees) mõtles, et ma vean (= sõidutan) aina härrasid
Li aarto õli paikallin, harkkia veiteltii sard oli paikne, (vilja)redelit veeti ühest kohast teise
Li harkkia piäb veitellä, kuza on ärüᴅ (vilja)redelit tuleb vedada (sinna), kus on ristikhein
J elä veittee sõrmõka lauta müü ära vea sõrmega mööda lauda
Lu raŋkk on tšävvä, jeeli jalkoi veitteen raske on käia, vaevu vean jalgu (järele)
■
Lu veitteeʙ tätä nenässä, tahob nagraa veab teda ninapidi, tahab narrida
Lu tämä jalkoi veitteeb peräss ta veab jalgu järele
Lu nii kõvassi sitä tahon läpi suu veitellä nii väga on selle järele isu
Ra sell em mahz mittää pajattaa, see nii tšeelikko, veitteeb juttuja etees-takaaᴢ sellele ei maksa midagi rääkida, see on nii(sugune) keelekandja, kannab jutte edasi-tagasi.
Vt. ka veittää, vetää, väitellä, väittää