[VOT] Vadja keele sõnaraamat

häülüä Kett. L Lu Li J (Ra) häülüäɢ I häilüä M Kõ (Lu) äülüä (K-Ahl.), (sõnatüvi основа слова:) äülü- J-Must., pr häülün Lu Li Ra J äülün K, imperf häülüzin Lu Li J häilüzin M Lu
1. käia, liikuda; ringi käia v. joosta; (tegevusetult) hulkuda, kolada, lonkida | vn ходить, двигаться; расхаживать; бродить, шататься (без дела)
Lu ku õlõd vana, et kõhta häülüä, vanad jalgad eväd mee eteeᴢ kui oled vana, (siis) ei jaksa käia, vanad jalad ei lähe edasi
M häilüzin, häilüzin rissii rassii i öhsüzin teeltä, ävitin tee käisin, käisin siia-sinna (risti-rästi) ja eksisin teelt, kaotasin tee
J jo miä õõn häülünnü kõik paikõd läpi ma olen juba kõik kohad läbi käinud
J vass on nainnu, sem peräss kukoo viittä i häülüʙ äsja on naise võtnud, seepärast käibki (ringi) nagu kukk (kuke moodi)
J med́d́e poolla va karjušit häülütä jalk-rätteiz da pagltšentšiiᴢ meie pool käivad ainult karjased jalanartsudes ja pasteldes
Lu eb lee üvä elämä, revod nõistii häülümää ei tule hea elu, rebased hakkasid (ringi) liikuma
Lu prusakat häülüväᴅ prussakad jooksevad ringi
I mettsää müü meeʙ häülümää läheb metsa mööda hulkuma
Lu mitä siä ilma tüüttä häülüᴅ mis sa longid ilma tööta?
2. kõikuda, tuikuda, taaruda; logiseda, lõnkuda; lehvida, hõljuda; lainetada | vn шататься, качаться, покачиваться, пошатываться; шевелиться, развеваться; волноваться
L kunikkaa tvorttsa nyõp häülümεä kuninga loss hakkab kõikuma
Li puu häülüp tuulõᴢ puu kõigub tuules
Lu aava lehto tuulõᴢ värizeb i häülüʙ (läbläteʙ) haavaleht väriseb ja liigub (laperdab) tuules
J võtakk klina järjüü jalgõᴅ, muitõz nämät häülüveᴅ võta ometi kiilu pingi jalad kinni, muidu nad logisevad
Lu umalas häülüʙ joobnuna tuigub
Lu lippu häülüp tuulõᴢ lipp lehvib tuules
J mikä se siin merez häülüʙ mis see siin meres hõljub?
I vesi häilüʙ vesi lainetab.
Vt. ka häilätä, häileä, häilää