[VOT] Vadja keele sõnaraamat

tallata L P M Lu J (Li Ra) tallõta Lu tallõt J-Tsv. tallataɢ I, pr tallaan P M Lu Li Ra J, imperf tallazin P Lu J tallõzin Lu Ra J tallazii I
1. käia, kõndida; sammuda, astuda; peale astuda | vn шагать, ходить; ступать, наступать
J tallõzim pittšää matkaa käisin pikka teed
J paksusõõ peräss eb või kaukalõõ tallõt tüseduse tõttu ei või (= ei jaksa) kaugele kõndida
J peened lahzõt tallajõs tšiire väzütä väikesed lapsed väsivad käies kiiresti
J tšenni ep taho väärää teet tallõt keegi ei taha vale teed mööda käia
J vai siä t kehta tallõt, ku jõka minutti kompõssõõᴅ kas sa ei jaksa käia, et iga minut komistad?
Lu lahs jo tallaab i pajatõʙ laps juba kõnnib ja räägib
Lu miä rutin tallata, menin hikkõõ ma käisin ruttu (ruttasin käia), läksin higiseks
L ko tallazi siltapuita müö, prakizivaᴅ, krõpizivat kõik siltapuuᴅ kui astus mööda põrandalaudu, (siis) ragisesid, nagisesid kõik põrandalauad
Lu koirõ meeb eeᴢ, miä tallaam peräs koer läheb ees, mina astun järel
Lu se ku tallaaʙ, maa kõikk komizõʙ kui see astub, (siis) maa lausa müdiseb
Lu tallaa, tallaa, miε tuõn peräᴢ astu, astu, ma tulen järele
P panõ aro püssüü, muitõs tallaad aroo piilee pääle pane reha püsti, muidu astud rehapulgale peale
Li rohuo pεälie kartõttii tallata, etteb roho painuiss rohu peale hoiduti astumast, et rohi ei lamanduks
J rauᴅ naglaa päälle tallaaᴅ, jalgaa pisäᴅ astud raudnaela peale, torkad jala katki
2. tallata, (jalaga) vajutada; ära tallata | vn топтать, попирать, попрать ногами
P sis ku tallaab ühee suhsõõ päälee, naapiirtõõkaa tõmpaaʙ siis, kui vajutab ühe tallalaua peale, (siis) tõmbab soa-laega
M meilä sõtalaizõt kõikk tallattii omenad i söötii omenaᴅ meil sõdurid puha tallasid ja sõid õunad ära
J jalkoin nala tallama jalge alla tallama
■
Lu lahsi nõisi tõissa vootta tallaamaa laps sai aastaseks.
Vt. ka talloa, talloskõlla, talloõlla