[VOT] Vadja keele sõnaraamat

räütüüssä: räütüss J-Tsv. (sõnatüvi | vn основа слова:) räütü- J-Must., pr räütüüʙ J, imperf räütüüzi ~ räütüüᴢ J = räühtüä
kukad räütüsti tšülmess lilled närtsisid külmast
räütünneet kukaᴅ närtsinud lilled
põlõtšill kõik puud on räütüstü põlendikul on kõik puud närbunud (räidinud)
nagriz on räütünnü (Must. 181) naeris on tohletanud
■
J nii lorizõᴅ, jot kõrvõd räütüssä lorised nii (palju), et kõrvad väsivad (kuulates)
kõns siä naima nõizõᴅ, vet kellid räütüssä kunas sa naima hakkad, (su) muna(ndi)d ju närbuvad (= jäävad jõuetuks).
Vt. ka räühtüä