[VOT] Vadja keele sõnaraamat

sukulainõ K Lu I sukulainee K-Ahl. sukulain Kett. K L P M Kõ Po Lu Li Ra J-Tsv. I (Ku), g sukulaizõõ P M Lu Ra J sugulane | vn родственник
J õõt ko fiĺipaa sukulain, nii õõt tämäkaa ühs-näkoin kas (sa) oled Filipa sugulane, (et) oled temaga nii ühte nägu?
K sukulaizõd i võõraat kutsuttii kutsuti sugulased ja võõrad
Po kutsuttii tuttava vai sukulain pesemää kutsuti tuttav või sugulane (surnut) pesema
M lugõtõltii õmiilõõ mehiilee i lahsalailõõ, i kõikiilõõ sukulaisiilõõ (kalmistul) itketi oma meestele ja lastele, ja kõigile (surnud) sugulastele
L sukulaizõd nuorikyõ puolõss mõrsja poolt sugulased
Lu meill õli sukulain, äjjää veli meil oli sugulane, äia vend
J müü õõmm sukulaizõt tõizõs põlvõᴢ me oleme teise põlve sugulased
Kõ sukulaisii tšääpälee ain panõd vähäizee lih̆haa sugulaste kalmule alati paned vähekese liha
P siz mentii pihlaalaa tšülääsie vyõrazii, tšell õli sukulaisii siis mindi Pihlaala külasse võõrusele, kellel oli (seal) sugulasi
P däädä, siz õltii kaukõpalt sukulain vanaonu, siis oldi (= see oli) kaugemalt sugulane
J pulmasõõ kutsutaa druuškõssi litšepäit sukulaisii(t) pulma kutsutakse peiupoisteks lähemaid sugulasi
Lu litši sukulain (= litšimein) lähedane sugulane.
Vt. ka litšisukulain
Vt. ka suku