[VOT] Vadja keele sõnaraamat

suku Kett. K R-Eur. R-Reg. L P M Kõ S Po Lu Li J I Ku, g suguu Lu Li Ra J I
1. suguselts, sugulased, sugulane; suguvõsa, sugu | vn родные, родственники, родственник; родня
P taas suku oŋ kõikk kogoᴢ taas on kogu suguvõsa koos
K süömät pantii lavvalõõ, suku kutsõttii toidud pandi lauale, suguvõsa kutsuti (sööma)
Po kõikk suku kutsuttii pominoittamaa kogu suguvõsa kutsuti surnut mälestama
R muu suku maitee tuli, velljeni vesitee tuli (Eur. 43) muu suguselts tuli maitsi, mu vend tuli vesitsi
I suk̆kua müü tšäüb noorikkõ, kutsup pulmõlõõ pruut käib sugulasi mööda, kutsub pulma
Lu ženiχa meni omaa suguukaa noorikkaa võttamaa peigmees läks oma suguseltsiga mõrsjale järele (mõrsjat võtma)
Lu poigaa suku õli tütöö taloz ohtogoossaa poisi sugulased olid tüdruku talus õhtuni
L suur suku siunaz õnnõa suur suguselts soovis õnne
Li naizõõ suku i mehee suku tõin tõissa kutsutaa laŋgoᴅ naise sugulased ja mehe sugulased kutsuvad teineteist langud(eks)
Lu bõllu minuu sukkua (ta) ei olnud minu suguvõsast
Lu kui sukkaa [sic!] bõllu, võõraat tultii talkoossõõ kui sugulasi polnud, tulid võõrad talgutele
Lu mill on suur suku, on paĺĺo sukkua mul on suur suguvõsa, on palju sugulasi
J veriin suku veresugulane
Li meil on siin ühs suku, kõikk mennää gorbaa meil on siin üks suguvõsa, kõik jäävad küüru
Lu miä menin mokomaa sukkuu mehel ma läksin niisugusesse suguvõssa mehele
J tšenee sukkua õõᴅ kelle sugulane (kelle sugu ~ soost sa) oled?
K kasõ staruχ on üvä dai sukua see vanaeit on hea ja ka (veel) sugulane (= meie sugu)
Lu se on võõraᴢ, a se on suku see on võõras, aga see on sugulane
Li tämä mill on sukkua emää poolõssa ta on mulle ema poolt sugulane
J maamaa pooltaa tämä om meile suku ema poolt on ta meile sugulane
P sukulaisii kõhtaa juollass: tämä on med́d́ee sukua sugulas(t)e kohta öeldakse: ta on meie sugu (~ meie soost)
2. sugupool, sugu | vn род, пол
J nais suku naine, naissoost
J mees suku mees, meessoost
3. (sugu)põlv | vn поколение
J noor suku noored, noorsugu
J vana suku vanarahvas, vanad
4. tõug, liik, sugu; tõuloom | vn порода; племенное животное
Lu tämä on muniva kana, üvvää sukkua see on muneja kana, head tõugu
Lu lehmää suku meneb eteeᴢ (selle) lehma tõug (sugu) edeneb (läheb edasi)
Lu lähtemä jätetää suguss mullikas jäetakse tõuloomaks
M teill on õhva müütävä sugussi teil on õhv tõuloomaks müüa
■
J sukkua tetšemä sugulaseks saama, kosima
J suguss sukkuu jäämä põlvest põlve (kestma) jääma.
Vt. ka erisuku, jätüs-suku, noorsuku, poikasuku, vassassuku
Vt. ka sukulainõ, sukuperä