Sõnastikust • Kasutusjuhend • Pilt ja heli • Mängime • |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut. aadress nimisõna 〈`aadr`es's , `aadressi , `aadr`essi ; mitmus `aadressid, `aadr`esside, `aadr`es'se 〉 1. kellegi kodu või mingi asutuse andmed, näiteks maja number ning tänava ja linna nimi Tema aadress on Ehitajate tee 102–60, Tallinn. Mis su aadress on? 2. inimese või asutuse elektroonilised andmed, mille abil saab neid internetis üles leida ja nendega ühendust võtta; meiliaadress Mis aadressil ma sulle meili saadan? arv nimisõna 〈`arv , arvu , `arvu ; mitmus arvud, `arvude, `arve = `arvusid 〉 1. matemaatikas: mõiste, mis väljendab hulka Kirjuta tahvlile arv 93. ● arve liitma, arve lahutama, arve korrutama, arve jagama 2. (ainsuses) kellegi või millegi hulk või kogus Tallinna elanike arv kasvab pidevalt. Kontserdile müüakse piiratud arv pileteid. bussipilet nimisõna 〈bussi+pilet , bussi+pileti , bussi+piletit ; mitmus bussi+piletid, bussi+piletite, bussi+pileteid 〉 pilet, mille peab ostma, et bussiga sõita Kui palju maksab bussipilet Tallinnast Tartusse? elama tegusõna 〈elama , elada , elab , elatud 〉 1. kui keegi kuskil elab, siis on selles kohas tema kodu Kus sa praegu elad? – Ma elan Tallinnas. Hunt elab metsas. 2. elus olema Ilma toiduta ei saa elada. 3. mingil viisil oma elu veetma Ta elab vaikselt ja omaette. Kuidas elad? - Hästi. / Pole viga. (= kasutame siis, kui tahame kelleltki küsida, kuidas tal elu läheb) 4. teatud sissetulekuga toime tulema■ millest Vanaema elab pensionist. ühendid: kaasa elama, üle elama, ära elama elamine \⇐ elama\ nimisõna <elamine, elamise, elamist> ida nimisõna 〈ida , ida , ida , `itta 〉 Tuul puhub idast. Rakvere asub Tallinnast ida pool. isa nimisõna 〈isa , isa , isa ; mitmus isad, isade, isasid 〉 mees, kellel on laps või lapsed Minu isa ja ema elavad Tallinnas. saab moodustada: vanaisa ju määrsõna 〈ju 〉 1. näitab, et miski on sinu meelest niigi teada ja ei vaja pikemat selgitust Seda teab ju igaüks. Sa ju aitad mind. Ma ei ela ju kuigi kaugel. ● eks ju (= kasuta küsimuse lõpus, kui oled vastuses üsna kindel, aga vajad kinnitust) Sa sündisid Tallinnas, eks ju? 2. küllap, arvatavasti Ju ta varsti tuleb. kaudu kaassõna 〈k`audu 〉 1. kellegi abil või millegi vahendusel ■ kelle-mille kaudu Ta sai selle töö tutvuste kaudu. ● interneti kaudu, raadio kaudu, ajalehe kaudu Tellisin uue teleri interneti kaudu. 2. mingist kohast läbi ■ mille kaudu Varas sisenes majja akna kaudu. Jalutasin pargi kaudu koju tagasi. Tallinnast saab Londonisse lennata näiteks Helsingi kaudu. keskaegne omadussõna 〈k`esk+`aegne , k`esk+`aegse , k`esk+`aegset ; mitmus k`esk+`aegsed, k`esk+`aegsete, k`esk+`aegseid 〉 5.–15. sajandist pärit; sellele ajale omane Tallinna vanalinn on säilitanud keskaegse ilme. ● keskaegne kirik, keskaegne müür, keskaegne loss keskmiselt määrsõna 〈k`eskmiselt 〉 1. keskmise arvestusega Läbisime matkal keskmiselt 20 km päevas. Kui palju kohv Tallinnas keskmiselt maksab? 2. keskmisel määral; keskmisel tasemel Rahvast oli kontserdil keskmiselt. Ta õpib koolis keskmiselt. kolima tegusõna 〈kolima , kolida , kolib 〉 uude kohta elama minema (koos mööbli ja muu varaga) Kolisin Tallinnast Tartusse. kolimine \⇐ kolima\ nimisõna <kolimine, kolimise, kolimist> kuulus omadussõna 〈k`uulus , k`uulsa , k`uulsat ; mitmus k`uulsad, k`uulsate, k`uulsaid; võrdlus: k`uulsam, kõige k`uulsam 〉 laialt tuntud Nii kuulsaid külalisi pole meil varem käinud. ■ mille poolest Tallinn on kuulus oma vanalinna poolest. ● kuulus kirjanik, kuulus näitleja, kuulus laulja, kuulus helilooja, kuulus kunstnik ● kuulsaks saama Lapsena oli mul suur soov kuulsaks saada. küla nimisõna 〈küla , küla , küla , k`ülla; mitmus külad, külade, külasid 〉 maal asuv koht, kus on talud ja põllud Vanaema elab ühes külas Tallinna lähedal. Külas on kümme talu. lendama tegusõna 〈l`endama , lennata , l`endab 〉 1. õhus edasi liikuma Lennuk lendas Tallinnast Pariisi. Linnud lendavad. Mesilased lendasid õielt õiele. Pall lendas üle aia. 2. kiiresti liikuma Aeg lendab. lennuk nimisõna 〈lennuk , lennuki , lennukit ; mitmus lennukid, lennukite, lennukeid 〉 Lennuk väljub Tallinna lennujaamast kell 8.30. ● lennuk tõuseb õhku, lennuk maandub ● lennukiga sõitma, lennukiga lendama liikuma tegusõna 〈l`iikuma , l`iikuda , liigub 〉 1. ühest kohast teise minema; käima Rong hakkas liikuma. Hilja õhtul liikus tänaval veel inimesi. ■ kuhu Liikusime Tallinna poole. 2. (korduvalt) oma asendit muutma, teise asendisse minema Uks liigub raskelt. Tuult ei ole, ükski leht ei liigu. võrdle liigutama linn nimisõna 〈l`inn , linna , l`inna , l`inna ; mitmus linnad, l`innade, l`innu 〉 1. koht, kus on palju elamuid, poode ja teisi hooneid Tallinn on Eesti suurim linn. Paljud noored kolivad maalt ära linna. ● linna elanikud saab moodustada: kesklinn, kodulinn, pealinn, südalinn, vanalinn, äärelinn; linnaosa, linnapea 2. kesklinn Saan Kallega õhtul linnas kokku. linnapea nimisõna 〈linna+p`ea , linna+p`ea , linna+p`ead ; mitmus linna+p`ead , linna+p`eade, linna+p`äid = linna+p`easid 〉 inimene, kes juhib linna tööd Tallinn sai uue linnapea. maanduma tegusõna 〈m`aanduma , m`aanduda , m`aandub 〉 õhust alla maapinnale tulema Lennuk maandus Tallinna lennuväljal. maja nimisõna 〈maja , maja , maja , m`ajja; mitmus majad, majade, maju = majasid 〉 Mitu tuba teie majas on? Meie maja asub mere ääres. Firma kolis uude majja. ● maja ehitama Tallinna ümbrusesse ehitatakse pidevalt uusi maju. saab moodustada: eramaja, koolimaja; kortermaja 2. teatud asutus koos vastava hoonega Pidu toimus Õpetajate Majas. saab moodustada: kaubamaja pealinn nimisõna 〈p`ea+l`inn , p`ea+linna , p`ea+l`inna , p`ea+l`inna ; mitmus p`ea+linnad, p`ea+l`innade, p`ea+l`innu 〉 linn, kus on riigi poliitiline keskus Eesti pealinn on Tallinn. pidama1 tegusõna 〈pidama , pidada , p`eab , p`eetud ; pidas 〉 1. korraldama, läbi viima; tähistama Järgmine konverents peetakse Tallinnas. ● sünnipäeva pidama, pulmi pidama, pidu pidama Kus sa oma sünnipäeva pead? 2. teatud viisil suhtuma, arvama ■ keda + kelleks Ma pidasin sind oma sõbraks. ■ mida + milliseks Ta peab oma tööd väga tähtsaks. Seda seent peetakse mürgiseks. ● vajalikuks pidama, võimalikuks pidama, õigeks pidama Pidasin vajalikuks oma käitumist selgitada. 3. suuliselt esitama ● kõnet pidama, loengut pidama Pidasin pulmas kõne. 4. koduloomi või kodulinde kasvatama ● lehmi pidama, lambaid pidama, sigu pidama, kanu pidama Vanaema peab maal lambaid. 5. mingit olukorda või seisundit hoidma, säilitama ● distantsi pidama, tempot pidama; dieeti pidama; sidet pidama ühendid: kinni pidama, lugu pidama, meeles pidama, nõu pidama, paika pidama, silmas pidama, sõna pidama, vastu pidama, ülal pidama, üleval pidama pidamine \⇐ pidama1\ nimisõna <pidamine, pidamise, pidamist> poole määrsõna, kaassõna 〈p`oole 〉 1. mingis suunas, mingisse kohta Auto pööras vasakule poole. ■ kelle-mille poole Tartu jääb Tallinnast lõuna poole. Poiss vaatas tüdruku poole. ● igale poole (= kõikjale) Ta jääb igale poole hiljaks. 2. kellegi juurde, tavaliselt kellegi elukohta ■ kelle poole Jäin ööseks sõbranna poole. võrdle pool3, poolt põhi2 nimisõna 〈põhi , põhja , p`õhja , p`õhja 〉 Tuul pöördus põhja (= hakkas puhuma põhja poolt). Helsingi asub Tallinnast umbes 80 kilomeetrit põhja pool. rong nimisõna 〈r`ong , rongi , r`ongi , r`ongi ; mitmus rongid, r`ongide, r`onge 〉 See rong veab kaupa, mitte inimesi. Rong väljub raudteejaamast kell 14.00 ja jõuab Tallinnasse hilisõhtul. ● rongiga sõitma Kas sõidame Tartusse bussi või rongiga? siduma tegusõna 〈siduma , siduda , s`eob , s`eotud 〉 Peremees sidus koera puu külge. Vangil seoti käed selja taha. Sidusin kingitusele paela ümber. 2. kui inimesed või asjad on omavahel seotud, siis nende vahel on mingi suhe, seos või ühendus Meid seob armastus muusika vastu. Tartut ja Tallinnat seob hästi toimiv ühistransport. ■ kellega-millega Ma ei taha end selle mehega siduda. Selle kohaga on seotud palju legende. 3. (mingi kohustusega) kellegi tegevust piirama, teda kinni hoidma Sportlast seob meeskonnaga viie aasta pikkune leping. 4. haava sidemega katma Õde sidus kannatanu haavu. sõitma tegusõna 〈s`õitma , s`õita , sõidab , sõidetud ; s`õitis, s`õitnud 〉 mingi sõidukiga liikuma või kuhugi minema; sõiduki liikumise kohta Rong sõitis väga aeglaselt. ■ kuhu Sõitsime Tallinnast Tartusse. Lapsed sõitsid suveks vanaema juurde. ■ millega Talle meeldib jalgrattaga sõita. Kas sõidame homme bussi või autoga? sõitmine \⇐ sõitma\ nimisõna <s`õitmine, s`õitmise, s`õitmist> sündima tegusõna 〈s`ün'dima , s`ün'dida , sünnib 〉 1. elu alguses ema kehast välja tulema vastand surema Ma olen sündinud 1972. aastal Tallinnas. Tal sündisid kaksikud: poeg ja tütar. võrdle sünnitama 2. tekkima; arenema, kujunema Lõplik otsus sünnib alles suvel. tagasi määrsõna, kaassõna 〈tagasi 〉 1. selja taha jäävas suunas; vastupidises suunas vastand edasi Mees vaatas üle õla tagasi. Astusin ühe sammu tagasi. Ostsin pileti Tallinnast Tartusse ja tagasi. 2. teatud ajavahemiku võrra mineviku suunas Nägin teda paar nädalat tagasi. Tema abikaasa suri viis aastat tagasi. 3. endise omaniku kätte; uuesti endisesse olukorda või endises olukorras Anna mu pliiats tagasi! Pean pangale laenu tagasi maksma. Kui reis jääb ära, saate raha tagasi. Olen nüüd tööl tagasi. 4. vastusena kellegi tegevusele Ma helistan sulle homme tagasi. ühendid: tagasi astuma, tagasi lükkama, tagasi võtma teatavasti määrsõna 〈t`eatavasti 〉 nagu on üldiselt teada Teatavasti kehtivad seadused kõigile. Eesti pealinn on teatavasti Tallinn. tudeng nimisõna 〈tudeng , tudengi , tudengit ; mitmus tudengid, tudengite, tudengeid 〉 inimene, kes õpib kõrgkoolis sama mis üliõpilane Selles ühiselamus elavad Tallinna ülikooli tudengid. |
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |