[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

maanduma ‹37›

1. maapinnale (mõnikord ka veepinnale), Maale, ka muule taevakehale laskuma. Lennuk maandub Kiievi lennuväljal, Kiievis. Transpordilennuk maandus metsalagendikule. Vesilennuk maandus jõel(e). Helikopter võib maanduda ükskõik kus, kas või jääpangal. Kinnitage turvavööd, lennuk hakkab maanduma. Langevarjurid maandusid ettenähtud kohas. Kosmoseaparaat maandus Kuu pinnale. || (lindude, putukate, harvemini loomade kohta:) kuhugi v. millelegi laskuma. Varesed maandusid vana kase otsa. Toonekured tiirlesid põllu kohal, aga ei maandunud. Tüütu kärbes maandus ikka ja jälle mu ninale. Lendorav maandus puutüvele. || hüppelt vm. kiirelt liikumiselt v. kukkudes maha v. millelegi laskuma. Suusahüppaja peab valitsema õhulendu ning oskama maanduda. Võimleja maandub hüppel sujuvalt päkkadele. Poiss maandus aknalaualt vetruva hüppega. Kass maandub kukkudes nõtkelt käppadele. Oda maandus 90 meetri tähise juures. Poiss kaotas tasakaalu ja maandus koos jalgrattaga kraavis. *.. hakkasid raamatuid aknast välja loopima. Theo vaatas hämmastunult, kuidas kallid köited asfaldil maandusid. M. Unt.
▷ Liitsõnad: hädamaanduma.
2. piltl kuhugi sattuma, kuhugi jõudma. Proovis seda ja teist ametit, kuni maandus lõpuks vabrikusse lihttööliseks. *Schliemann maandus [pärast laevahukku] puupaljana haiglas. J. Selirand (tlk). *Mis ja kuidas ta lõpuks selle tõrvavabriku omanikuks sai ja siiakanti maandus, sellele ma ei saanudki selget otsa kätte. E. Maasik.
3. maabuma, randuma. *Mu silmad pöördusid ranna poole, kus õhtul maandusime, ja otsisid venet. F. Tuglas.
4. piltl alanema (3. täh.), lõdvenema. *Neiu vabises, politseimajas läbielatud pinge hakkas maanduma. H. Laipaik.